Tänase postituse ajendiks oli see hetk, kus ma avastasin oma postkastist kutse Tallinnast välja külalisloengut andma ning mu sai kätte ka ajakirjanik, kes mind juba vähemalt 5 korda oli loengu ajal pommitanud.
Olgu öeldud, et tolleks hetkeks oli tööpäev oli juba 12 tunniseks veninud ja lõpp paistis alles kaugel.
Just siis meenus mulle Erkki Bahovski artikkel tasuta tööst, mida meiesugused sageli on sunnitud tegema. Kui palju on seda mõistlik teha ja mis ajast pole see enam normaalne?
Tuesday, October 30, 2012
Saturday, October 27, 2012
Teadustöö huumoriprismas
Kuna ma ise olen viimasel ajal silmini oma uuringuga hõivatud ja siia eriti kirjutada ei jõua, siis tänane post on laenatud sellisest vähemalt minu jaoks geniaalselt humoorikast blogist nagu Research in Progress.
Lühidate flash klippide abil demonstreeritakse üsna kujukalt, milline näeb teadlase elu välja läbi roosade ning mustade prillide.
Minu tänane naerutaja on see postitus.
Projekti algidee või eesmärk, mis teadlasel algselt meeles mõlgub, näeb välja umbes selline:
Praktiline tulem võib paraku aga sarnaneda pigem millelegi sellisele:
Lühidate flash klippide abil demonstreeritakse üsna kujukalt, milline näeb teadlase elu välja läbi roosade ning mustade prillide.
Minu tänane naerutaja on see postitus.
Projekti algidee või eesmärk, mis teadlasel algselt meeles mõlgub, näeb välja umbes selline:
Praktiline tulem võib paraku aga sarnaneda pigem millelegi sellisele:
Monday, October 22, 2012
Parimatest parimad on suhteline mõiste
Vahepeal sain huvitava pakkumise osaleda ühes üliõpilastööde
konkursi komisjonis. „Jee, jälle üks lisakohustus!“ mõtles pessimist mu vasakul õlal. „Oo, põnev oleks teada saada, millised on siis need parimaiks peetud
tudengitööd, ehk on inspiratsiooniks juhendamisel või hoopis
julgustajaks oma tudengite tööde konkurssidele saatmisel!“ rõõmustas optimist
mu paremal õlal. Nagu enamasti läheb, võitis optimist, sest ta oskab kuidagi
palju sujuvamalt asju sõnastada ja on üldse küllalt hea suhtleja.
Komisjonile esitati kokku 19 tööd, osa neist
bakalaureusetööd, osa magistritööd. Kokku üheksast erinevast
instituudist-kolledžist ning teemad varieerusid samblikest moderntantsuni. Rikastav
oli see kogemus kindlasti. Nii juhendamisalase silmaringi laienemise mõttes
(milliseid töid põhimõtteliselt teha saab) kui ka üldise silmaringi mõttes (no
näiteks sain ma teada, mis on peegelneuronid ning milline on psühhoanalüüsi
mõju Lev Trotski ideede arengule). Tekkis ka palju selgem ettekujutus, kuidas
juhendada tudengit nii, et temagi võiks kirjutada konkursitöö (või lihtsalt
töö, mida suudab lugeda ka inimene, kes seisab ta uurimisvaldkonnast pisut
kaugemal kui juhendaja või retsensent, ning mis võiks omada ka impulssi uuritava valdkonna praktikas).
Friday, October 5, 2012
Miks õppejõud ei streigi
Uudisteportaalid on otsast otsani täis haiglapilte ning streigiteema kütab kirgi ka eravestlustes. Ühtäkki on avastatud uus osalusvõimalus, aga ka uus nuhtlus, mis igapäevaelu segab. Nagu bussiread Tallinnas, mis ju ka tegelikkuses õilsat eesmärki täidavad, kuigi teatud segmendi mugavust piiravad.
Õppejõu elu perspektiivist tõuseb ka õigustatud küsimus, et
kui arstid streigivad, siis miks õppejõud sedasama ei tee? Probleemid on meil
ju suuresti sarnased: mõlema elukutse praktiseerimine eeldab kõrget haritust ja
spetsialiseeritust, samuti vajadust süveneda, kuid selleks eriti aega ei ole,
sest töökoormus on mõlemal metsik, alati tuleb teha rohkem kui lepingus kirjas
ning palk, mida selle eest makstakse, on pigem tagasihoidlik.
Miks siis õppejõud ei streigi?
Tuesday, October 2, 2012
Noorteadlane Eesti mõistes
Täna oli
Eesti Teadusagentuuris personaalsete uurimistoetuste taotluste esitamise
tähtaeg. Mina veel teadlaseks ei kvalifitseeru, sest mul pole doktorikraadi.
Aga töö selle nimel käib. Ning ega teadlaseks ühe ööga ei saada, eksole, adra
seadmine võtab ikka aastaid.
Vaatasin
huvi pärast, mida nõutakse noore teadlase grandi (start-up grant) taotlejalt
ning üritasin kujutleda, millised võiksid olla minu šansid juhul, kui ma oma
doktorikraadi kaitstud saan. Huvilistel on nendega võimalik tutvuda siin.
Tõsi, kui ma
neid kriteeriume lugema hakkasin, selgus üsna pea, et mingist grandist ei maksa
mul unistadagi. Isegi naerma ajas.
Subscribe to:
Posts (Atom)