Tuesday, November 4, 2014

Akadeemilise kultuuri erinevustest

Kirjutan natuke väljamaamuljeid.

Mõtlesin oma lähetust sisustades, et lisaks oma uurimisplaani täitmisega tegelemisele oleks põnev piiluda veidi ka siinset õppejõuelu. Muidugi mitte ekstensiivselt, aga vähemalt mingi maitse suhu saamiseks.

Selleks avanes mul võimalus eelmisel nädalal, kui tutvusin ühel seminaril ühe lektoriga.

Sunday, November 2, 2014

Sügistervitus

Tere teispoolt varjusurmakardinaid! Siin on vahepeal laiunud õilis vaikus, aga paistab, et mul on endiselt paar lugejat, kes siinseid sissekandeid ootavad ning tegelikult ütleb ka sisetunne, et võib-olla aitaks blogi panoptikon veidi taas tõsta mu tööviljakust. Aga eks ka vaikusel ole olnud omad põhjused, mida selle postitusega veidi avan. Ehk siis – mis ma vahepeal teinud olen?

Wednesday, June 25, 2014

Aastaaruanne

Tere, head lugejad,
paistab vist, et olen teid pea täielikult unustanud. Tegelikult see ikka päris nii pole, aga eks prioriteedid on mujal olnud ja ootasin puhkusehooaja algust, et siis sarnaselt eelmiste aastatega aastaaruanne esitada. Õppejõu aasta lõppeb ju juunis, mitte detsembris. Aga üle mõne nädala naastes oli tore leida, et lugejad lektori tegemisi päris unustanud pole - vahepeal on külastuste arv juba üle 10.000 piiri tiksunud.

Niisiis, õppeaasta 2013/2014 oli lühikokkuvõttes järgmine:

  • Loetud kursuseid: 10
  • Auditoorseid õppetöö tunde kokku: 261
  • Kaitsmiseni juhendatud lõputöid: 10
  • Õppeaasta jooksul valminud teaduspublikatsioone: 5, sh doktoritöö
  • Töötunde (september-juuni): 2238

Wednesday, May 7, 2014

Juhendamishooaeg

Vahepeal on kätte jõudnud kevad ning lõputööde esitamiseni jäävat aega saab juba lugeda päevades, mitte enam nädalates. Kuna graafik on olnud mu enda doktoritöö tõttu meeletu, on juhendatavad olnud tavalisest rohkem omapäi. Nüüd aga on viimane hetk tegutseda otsustavalt ning päästa, mis päästa annab.

See tähendab, et kätte on jõudnud juhendamishooaeg, mis on ühtaegu nii intensiivne kui lausa ennast unustama panev.

Viimase aja hommikud näevad välja nii: tõusen üles, loivan arvutiga kööki ning hakkan silmaluuke lahti kangutama. Keedan kohvi ning õngitsen kapist välja midagi söödavat. Parematel päevadel kohupiimakreemi või midagi sarnast. Siis, kui poodi pole jõudnud... noh, šokolaad on ju ka söök. Peale paari kohvilonksu hakkavad sõnad arvutiekraanil juba lauseid moodustama ning saan füüsiliselt tööle hakata.

Ja siis ma loen ja kommenteerin, kommenteerin ja loen, otsin või ka kirjutan näidisjupikesi.

Umbes 3-4 tunni pärast hakkab köögiaknast peale paistma pimestav päike, mis muudab töö keerulisemaks. Võtan kaenlasse arvuti, et kolida tuppa, mõnda veidi varjulisemasse kohta tööle. Ja siis äkki meenub, et ma tulin ju hommikust sööma. Ülejäänud pool tassi kohvi on aga juba ammu külmaks läinud ja kohupiimakreemi foolium juba pakitseb soojast.