Puhkus tööl

Sombune esmaspäev! Tähtajad kukuvad, aga mina olen ikka veel kokku võtmata. Läheks õige instituuti? Korra käisin seal paariks tunniks ka eelmisel nädalal, mind võttis vastu vaikus ja tühjus. Ehk on abiks? Niisiis seadsingi sammud ülikooli. Mis seal siis toimub? Kõik ju teavad, et õpetaja (miks siis mitte ka õppejõu) töö juures on kolm head asja: juuni, juuli ja august.

Hästi-hästi, aga tegelikult?

Kui ma hommikul pisut enne kella üheksat uksest sisse astusin, võttis mind seal vastu umbne leitsak. Siiski, keegi oli alarmi maha võtnud ja nii läksin kõigepealt uudistama, kas keegi tõesti tööl on. Oligi. Veel üks hingeke oli kiiremate tööasjadega seoses puhkusest hoolimata instituuti ilmunud.

Päeva peale astus instituuti sisse veel mitu puhkusel inimest. Kes tuli sinna n-ö aega parajaks tegema, kes midagi printima, kes keskenduma. Sest nagu ütlevad kuldsed sõnad (mille keegi Marju Lauristinile omistas), suvi on tore aeg – siis on mahti ka tööd teha! Ja kui semester neelab lõviosa ajast õppetöö alla, siis just suvi on see aeg, kui kirjutada teadusartikleid ja tegeleda teiste keskendumist vajavate asjadega.

Ja ikka oldi maru üllatunud, kui leiti, et oma pürgimustes poldagi üksi.

A: Tere!

B: Oi tere, mis sa siin teed? Kas sul polegi puhkus?

A: On küll, aga siin mõned kiired asjad vajavad tegemist. Ja kodust seda teha ei saanud.

B: Jajah, eks ta ole... kodus on alati sada muud asja ka teha.

Ja järgneb suvemuljete jagamine või oma kohustuste pikem  kirjeldus.

Lisaks artiklitele, mida lektor samuti suviti kirjutada saab, olen ma ise endale igaks suveks leiutanud n-ö suvetöö – kas siis mõne projektiga seoses või valmistanud e-kursuse õppematerjale. Ja ma olen üpris veendunud, et pole selles osas ainus. Mis meenutab, et kunagi ma tahtsin siia õppejõu palga kujunemisest ka kirjutada. Jah, see on üks teine ja pikem lugu.

Igatahes, kui ma kuue paiku kontorist lahkusin, oli õhtune vahetus end sisse seadnud ja töö jätkus. Parem astun teisipäeval ka läbi ja vaatan, kas esmaspäev oli erand või reegel.