Töötundide graafik

DETSEMBER

Uskumatu, terve kuu on sissekanded unaruses olnud! Veidi oli põhjust ka, päris tormiliseks kiskus see kuu. Aga vähemalt olen endale ise üsna täpselt toimunu üles tähendanud. 

22.12-28.12

Tundus, et see nädal saab rahulikumalt võtta. Tõsi, see illusioon kadus esmaspäeva hommikul, kui selgus, et mul tuleb samal õhtul veel üks koolitus läbi viia, millest oli mulle unustatud teada anda, aga see polnud väga suur probleem. Hoopis suurem oli minu arvates see, et selgus, et selleks pole veel ka mingeid materjale! Sööstsin ülikooli ja ca 4 tunniga sain harjutusvihikud inglise keelest tõlgitud. Muuga jäi aga nii nagu jäi. Teisipäeval tegin jõulusisseoste ning siis tulid pühad. Peamiselt sõin ja magasin ja olin perega koos. Kui esmane "mul-oleks-veel-nii-palju-asju-vaja-see-aasta-teha" paanika möödus, olid õndsad pühad ja pikk nädalavahetus. 

21h

15.12-21.12

Olen tagasi Eestis. Esmaspäeval on äratus kell 5.45 ning sõidan Tartusse paaripäevasele koolitusele. Lisaks koolitusele organiseerin oma kolmapäeva-neljapäeva, mis on planeeritud kohtumisteks ülikoolis ning tegelen juhendatavate ja teiste tudengite. Kolmapäev-neljapäev on vastuvõtu-ja koosolekumaratonid. Esimene kohtumine kell 12, maratoni lõpetan kell 18.  Neljapäeval alustan suisa kella 10st, kuid päevaplaani mahub ka kohtumistevabam auk, mil võimalik tootva tööga tegeleda. Kaaslaseks palavikutee. Teretulemast Eesti kliimasse. Reedel-laupäeval õpetan kolledžis tsükliõppetudengeid, Sumadani saab pakitud Sudafede-actifede, coldrexse, ninaspreisid ja kurgutablette umbes samas koguses kui riideid. Pühapäeval... noh, mis te arvate, mida teevad töönarkomaanid kolm päeva enne jõululaupäeva?! Ei, ei õpi salme. 

56h

8.12-14.12

Töötundide summast kaugelt intensiivsem nädal. Enamik päevi olid sellised, kus väljusin kodust juba varahommikul (vahemikus 8-10), tagasi jõudsin aga alles hilisõhtul. Töötunde tuleb kokku vähem, sest palju oli ringileekimist - reisimist intervjuult intervjuule (millest mõnigi kujunes tundidepikkuseks ja küllalt avameelseks), siis veel üks jõulupidudele pühendunud õhtu, Eestisse tagasilend ning pikk tsükliõppepäev. Kogu elu kokkupakkimisest rääkimata. Aga ma sain selle nädalaga ka kokku lausa 9 intervjuud tehtud ning võtsin viimast mind võõrustanud ülikooli andmebaase kasutades. Pühapäev oli see-eest peaaegu et täismahus puhkepäev. 

53h

1.12-7.12

Vaikselt hakkab vist kohale jõudma, et see pidu enam kaua ei kesta, mu lähetuse lõpp pole enam kaugel. Sestap teen intensiivselt tööd artikli kallal ning saadan endiselt välja ohtralt intervjuukutseid. Sel nädalal jõuab minuni ka siin vist ringi liikuv gripilaine. Õnneks läks nii, et kolmapäevast reedeni mul ühtki kohaspetsiiflist kohustust pole, nii et istun heaga voodis, peamiselt magan ning püüan kosuda. Nädalavahetus tuleb jälle intensiivsem. 

46h

NOVEMBER

24.11-30.11

Nädal kulges sellises rütmis nagu siin juba tavaks hakkab kujunema. Hommikuti kirjutan ja vastan kirjadele, seejärel pühendun artikli kirjutamisele. Pärastlõunast ootavad erinevad kohtumised. Näiteks sel nädalal tegin kokku 5 intervjuud ning kohtusin niisama erinevate inimestega. Lisaks jõudsin ka ühele avalikule loengule. Võrreldes koduse rutiiniga annab ikka tunda, kui palju aega kulub ühistranspordiga liiklemisele ning niisama poolasjalikule sotsialiseerumisele. Mõlemad on mõnusad ja mõõdukalt kasulikud tegevused, aga aeg... Nädalavahetus oli pea täielikult aktiivse puhkuse, st turistitamise päralt.

46h

17.11-23.11

Suuresti andmekogumisega seotud ringisebimise nädal. Ja kui tööajana arvestada ka mööda suurt linna ringiorienteerumine, hakkab ajakasutus meenutama juba intensiivsemaid töönädalaid kodumaal. samas on aga mööndustega tööaeg ka mitmed üsna meeldivad üritused, mille intensiivsus pole kaugeltki võrreldav artikli kirjutamisega seotud pingutustega, nii et kokku selle nädala töökoormus just teab, kui hirmutav polnudki. Lisaks põhitööle jäi mahti tegeleda ka ühe väikse lisatööotsaga. 

55h

10.11-16.11

Nädal algas veel Eestis, väikse sutsakaga auditooriumi ette. Sealt aga otse lennujaama ning tagasi teadustöö rüppe. Reisimine tähendab mõistagi, et tööpäev läheb suures jaos raisku. Edaspidi püüdsin aga seda tasa teha. Nädal oli tegus ennekõike erinevate kohtumiste vahet traavimise mõttes. Sain tehtud paar intervjuud ning kohtutud mitmete "informantidega" veidi vähem struktureeritud kontekstis. Samuti jõudsin ühele külalisloengule, tulistasin välja hunniku kirju võimalikele respondentidele ja... avastasin alles nüüd, et mu mini USB juhe ei sobigi diktofonist salvestiste allalaadimiseks! Oh well... loodame, et materjal ei kustu. Kardan, et siin mul seda kõike transkribeerida polegi mahti. Kirjutamine ei taha eriti edeneda. 

47h

03.11-09.11

Kuna vahepeal oli mu septembris loetud aines kirjalike tööde tähtaeg, algas see nädal võrreldes varasematega pisut teisiti: et ma nädalavahetuse olin pühendanud oma artikli kirjutamisele, kulusid esmaspäev-teisipäev suuresti tudengitööde lugemisele ja kommenteerimisele. Mis seal salata, kuigi mõni tudengitöö ajas korraga nii nutma kui naerma (sest tundus, et mu pingutustest hoolimata puhus ikka kahe kõrva vahel tuul), tundsin rõõmu mänglevast kergusest, mida valmistas tudengitööde lugemine ning neile eestikeelsete kommentaaride kirjutamine. Ma olen senini olnud oma inglise keele oskusest võrdlemisi heal arvamusel (ja seda paistis kinnitavat ka suvel tehtud IELTS testi koondtulemus 8,5 maksimalsest 9st), siis alles nüüd, keset seda teadusvälja istudes ning täielikult ingliskeelses keskkonnas töötades hakkasin tundma, et ega võõrkeeles töötamine ikka päris nuusata veel pole. Muus osas liikus nädal üsna tasases ja sisseharjunud rütmis, ehkki vähem tulemuslikult kui ehk teistel nädalatel. Siiski sain läbi viidud ühe intervjuu ning käidud ühel üritusel kontakte loomas. 

Reede varahommikul aga asusin Eesti poole teele. Lõunaks olin kohal ning peale paari argisemat liigutust lidusin ühes ühe juhendatavaga õppetööd "päriseluga siduma" - läksime kohtumisele ühte asutusse, mille materjalide pealt tudeng lõputöö kirjutada saaks (ning mille kaudu asutus ise jälle veidi oma andmeid analüüsitud saaks). Õhtupoole toimus mul veel konsultatsioon septembrikuise aine töödega seoses. Erinevalt mõnest sellisest pakutud ajast oli mul isegi konsulteeritavaid! Muidugi, kohal polnud kaugeltki kõik, kel nõu ehk tarvis oleks (sain muidugi ka päris palju vabandavaid kirju, et aeg ei sobi) ning paar sellistki, kes praktiliselt maksimaalsed punktid said. Ent nendegi huvi on mõistetav, sest neil tuleb esitada üks töö veel - eelmise edasiarenduseks. 

Nädalavahetus möödus puhkerütmis lähedastega, pühapäeva õhtupoole hakkasin aga ette valmistama loengut, mis veel enne tagasilendu ette kanda oli tarvis. 

46h

OKTOOBER

Uus kuu algas ka hoopis uues elurütmis. Õppejõufrenzy asendus tasa ja targu liikuva teadlase eluga. Lausa lapseliku vaimustuse tuhin tuli algul peale - mul on aega lihtsalt lugeda ja ülevaadet koostada mu uurimisteemal ilmunud artikleid! Ent eks püüdsin samaaegselt säilitada ka tasakaalukust ja hakata kohe tegelema sellega, mida oma research proposalis lubasin. Ja samuti kippusid graafikut dikteerima varasemalt võetud kohustused Nii asendus lugemine üsna pea oma pooleli artiklite toimetamisega, ent võtsin aktiivselt osaleda ka mitmetel kohalikel akadeemilistel üritustel (seminaridel-loengutel) ning hakkasin vaikselt juba kontakti otsima ka võimalike kohalike informantidega (sest üks osa mu uurimisplaanist nägi ette ka primaarandmete kogumist).

Väike tehniline märkus - mõtlesin pikalt, kuidas märkida siinset teadustöö koormust ja otsustasin ta lõpuks ikka n-ö lektoritöö koormuse hulka arvestada. Lõppeks on see ju mu erialane töö ning panustab nendesse komponentidesse, mida ka mu koormuse määramisel arvestatakse. Ja sellised välislähetused lähevad mh arendustegevuse koormusse. 

SEPTEMBER

Ja läks jälle lahti! Õppetöö algas sel korral veidi teisiti kui tavaliselt, mul oli korraga õpetada vaid üks aine (tavapärase 3-4 asemel), ent õppetööd ennast oli see-eest üsna palju. No ja endale omaselt suutsin ikka graafikusse mahutada ka mõned mu erialase tööga otseselt mitteseonduvad tööotsad. Kõigele muule lisas vürtsi veel lähetuse planeerimisega seonduv ajakulu ja stress. Lisaks õppetööle mahtus septembrisse ka päris palju kohtumisi juhendatavatega, kellega n-ö tingimustes kokku leppisime, teemat spetsifitseerisime jne. Mõni tubli inimene hakkas juba vaikselt uurimistööga isegi peale. Igatahes oli kuu lõpus hea lahkuda, sest oli tunne, et kõik hädavajalikud otsad said sõlmitud ning edasisega pole probleem tegeleda ka distantsilt. 

AUGUST

Poole augustini veel puhkasin hambad laiali, ent siis tahtis sügissemester ja paar projekti ja üks kirjatöö veidi aktiivsemat liigutamist. Samuti käisin ühel kohalikul teaduskonverentsil kuulajaks ning püüdsin vaikselt oma ajurakke taas liikuma meelitada. Ühtlasi algas augusti päris lõpus ühtlasi ka paaniline valmistumine kuu aja pärast algavaks välislähetuseks.   

JUULI

Juuli oli veel rohkem puhkuse laine kuu! Tõsi, lisaks oli mul üks projektiga seonduv lähetus ning olin mõned päevad hõivatud seoses vastuvõtueksamitega, tegelesin veidi oma kirjatööga, ent muus osas oli laialt aega, et puhata, päikest võtta ning raamatuga võrkkiiges lesida. Kuna ma täidan tabelit tagantjärele ning tõesti tööga väga vähe tegelesin, lisasin igale nädalale, kus suurt midagi ei toimunud, töötunde 8. Nii palju võis neid ikka olla, sest eks veidi oli kirjavahetust tudengitega, kes sel aastal juba lausa maikuus järgmise aasta juhendamisi hakkasid välja kauplema, samuti lugesin mõnevõrra uuemat erialakirjandust ja profileerisin ajakirju, kus avaldamist kavandan. 

JUUNI

Kuna ma täidan seda blogi antud hetkel tagantjärele, siis on ka ülevaated tiba üldisemad (juuli-augusti puhul on see muidugi ka üsna õigustatud, sest tööd iseenesest oli vähe). 

Kuu algas, nagu ikka kaitsmistega. Üldjoontes oli tunne üsna hea, sest kõik,kes töö valmis said (ning kelle ma kaitsmisele lubasin), lõpetasid ikkagi positiivse ja mitte ka kõige kehvema mõeldava tulemusega. Enamikust tudengitööde mägedest sain ka juuni alguseks end läbi näritud. 

Ja siis oli mul veel üks täitsa huvitav (ja vist esmakordne) kohtumiste sari - nimelt kohtusin paari oma bakalõpetajaga, kes haudusid plaani magistrisse tulla. Ega ma neid väga ei hellitanud. Ütlesin üsna karmilt, et see tähendab, et karjääri järgmised 2 aastat ei tee, trenni enam tõenäoliselt ei jõua ning eraelu paneb ka tõsiselt proovile. Sest mida neil, enamasti täiskohaga tööl käivatel inimestel magistriõpinguist ikka muud oodata on. (Ja kuna ma uuendan siinseid sissekandeid mõned kuud hiljem, siis võin etteruttavalt öelda, et nad ei teinud neil kohtumistel ainult minu rõõmuks vaprat nägu, vaid ka astusid sisse, pääsesid õppima ja paistab, et on veel töökoorma all elus ka!)

Vaikselt kippus tervis ka pingelanguse all järele andma, nii et juunikuus käisin ka päris palju arste mööda. 

Veel jäi sellesse kuusse väike eneseületuse moment nimega doktori kaitsmine. Mis kokkuvõttes läks igati hästi. Olin selleks hetkeks saanud oma pingelangusetõbedest võitu ja vorm oli hea. Enne pabistasin pisut, aga komisjoni ette astudes oli tunne nagu Harry Potteril, kes oli luua selge istunud ja justnagu teadis, mida teha tuleb. Eneseületuslikkusest sain aru alles ülejärgmine päev (järgmine päev, sh peale kaitsmispidu olin varahommikul juba üleval ja ei osanud midagi oma ajaga peale hakata), kui ma tundsin end niivõrd väsinuna, et vist ei tulnudki too päev eriti voodist välja. 

Muus osas tuli aga puhkuse laine juba peale. Tegin väikse lühiretke soojemasse kliimasse (veel enne, kui meil siin mõnusaks ja soojaks läks) ning uimerdasin niisama ringi. 

MAI

26.05-01.06

Nüüd tuleb ennast uuesti kokku võtta. Kirjutan tudengitöödele retsensioone (sh juhendaja arvamusi oma bakajuhendatavatele kui ka retsenseeritavatele baka- ja magistritöödele). Võrreldes tavapärasega on töö kergem, sest sel aastal on mul protsentuaalselt rohkem magistrijuhendamisi. Väike rõõm. :) 

Ent arvamuste kirjutamise asemel on mul mitmega neist veel ees konsultatsioonid. Et kuidas kaitsmisel kõige edukamalt esineda. Retsensioonide rindel on omajagu üllatusi, tublimatel halvemaid, mõnel end hiljem kokkuvõtnul aga hoopis positiivsemaid. Midagi pole teha, inimeste hindamisskaalad (ja ka -põhimõtted) on ikka väga erinevad. Ja muidugi, mis seal salata, oma juhendatavaid vaatame me enamasti kõik veidi heldinuma pilguga kui retsenseeritavaid. 

Lisaks sai hinnata ja kommenteerida veel suurt portsu muidki töid. 

55h

19.05-25.05

Rohkem pingelanguse nädal, aega tegeleda otseselt õppetöösse vähem puutuvate projektidega, mis veel nii ei põle. Vaikselt loen ja tagasisidestan tudengitöid. 

32h

12.05-18.05

Nädala algul võib vist küll öelda, et mul hakkab vaikselt tekkima lõputöö-mürgitus. Veel viimased päevad minna ning pea kõigi tudengite tööd vajavad veel n-ö viimast lugemist. Mõned on jäänud omadega hätta ka ja saadavad mulle parasjagu küündimatuid töid ja ka paiguti üsna rumalaid küsimusi. Püüan jääda viisakaks, aga küll see võib olla raske! Välja elan end Skype'i vahendusel ühele kolleegile pihtides, kellel endal samuti palju juhendatavaid ning mitte kõik neist pole just kuldpead. Aitäh, et sa olemas olid, muidu oleksin ehk jõudnud veel Facebooki vm avalikku kohta tudengeid rantima. Ja see pole kuigi ilus. 

Lisaks tuleb tunnistada, et viimasel nädalal kasvas hüppeliselt mu alkoholitarbimine. Kui viimasel ajal ei suuda ega ka taha koormuse tõttu isegi toidu kõrvale enam eriti veini, siis sel nädalal haarasin korduvalt õhtuti töid lugedes "tuimestuse" järele. (Piinlik küll, aga ma ju lubasin ausat blogi pidada!) Lõpptulemusena sai aga siiski päris soliidne hulk tudengitöid ära allkirjastatud ja kaitsmisele saadetud. Mulle tundub üldpilt sel aastal varasematest mõnevõrra kesisem, aga eks retsensioonid näitavad, kuidas asjad tegelikult. Reedel, laupäeval ja pühapäeval ei tee ma praktiliselt midagi tööalast. Veidi asjatan ringi, aga see on ka kõik ja mitte otseselt mu lektori-tööga seotud. Pingelangus on igatahes päris tugev. 

51h 

05.05-11.05

Antud nädala põhimärksõna oli selgelt juhendamine. Tööpäevad olid 11-14-tunnised ning sinna sisse mahtus sadu lehekülgi lõputöid, tunde konsultatsioone, auditoorsests õppetööst ning doktoritöö korrektuurist rääkimata. Nädalavahetuseks olin lausa füüsiliselt väsinud ning lugemine vajas ikka tõsiselt enese kokkuvõtmist, nii juhtuski, et viimane Skype-konsultatsioon juhendatavaga leidis aset kella 22 ja 23 vahel õhtul. Pühapäeval sai väsimust leevendatud talgute formaadis (killustikku kühveldades, nii et ei saa vist öelda, et ma järgmise nädala alguseks oluliselt reipam ja puhanum oleks). 

71h

28.04-04.05

Täitsa naljakas on 60-tunnise töönädala kohta öelda pingelangusnädal. Aga seda ta mingis plaanis oli küll. Sisuliselt vaheldusid terve nädal n-ö puhkepäevad (T, N, L), kus tööd sai tehtud vaid mõned tunnid (3-6) maratontööpäevadega (E, K, R, P, 11-13 tundi). Igal juhul, juhendamine käib täie hooga, doktoritöö on praktiliselt ühel pool ning kursusetööde laarid alles kuhjuvad (jah, senise töötempo juures pole mul eriti aega nende lugemise ja hindamisega tegeleda olnudki). Loodan, et nüüd püsib paar nädalat tempo sees ning jaksan nad ka õnnelikult lõpetamiseni viia. 

60h

APRILL

21.04-27.04

Nädal oli suuresti samasugune kui eelmine, ainult et õppetööd oli rohkem. Doktoritööga edenes nii, et lõpuks hakkas tunduma, et mu hinnangud tööle pole enam adekvaatsed - üks päev loen, tundub kohutav, teine päev loen uuesti pea muutmata jäänud lõike ning - tundub nii hea, et muuta pole siin enam midagi. Siis läheb jälle paar päeva mööda ja... no täiesti lootusetult kohutav ikka! Niisiis on tagumine aeg töö ära esitada, sest tundub, et kui ma juba hindama pole enam adekvaatne, ammuks siis midagi muutma. Järgnesid veel viimased ponnistused, dokumentide kokkukraapimine ning loomulikult loengute ette valmistamine, pikimad tööpäevad olid 16- ja 17-tunnised. Aga reedel andsin siis oma käsikirja sisse ära ja... näis, mis ja kuis edasi. Nädalavahetusel oleks tulnud tööd teha - uued loengud ukse ees, aga väsimus oli selline, et tehtud sai vaid miinimum miinimumist. 

69h

14.04-20.04

Intensiivne kirjutamisnädal, ehkki samas püüdsin žongleerida ikka nii, et õhus püsiks ka õppetöö. Ühe palli pistsin sel nädalal ka "taskusse" - palavik ja kehv enesetunne koos peaaegu null-unspiratsiooni ja selga suruvate tähtaegadega koostöös jättis ära ühe loengu. Ülejäänud lugesin siiski ära ning püüdsin vähemalt operatiivküsimustes olemas olla ka oma juhendatavatele. Lõviosa ajast kulus sel nädalal aga doktoritööle. 

68h

07.04-13.04

Vaikselt hakkan kohanema. 8 loengut nädalas on muidugi pehmelt öeldes liig mis liig, eriti kui üks neist on täiesti uus intensiivkursus ning kaks sellised, mis vajaksid omajagu kõbimist, juhendatavaid on haaranud lõputööpalavik ning mul endal tuleks leida mõned päevad, et doktoritööle ilusti joon alla tõmmata ja sisse anda. Kuidagi jäin ellu. Doktoritööle sain muidugi sel nädalal pühendada vaid paar tundi, aga vähemalt õppetööga sain hakkama ning suutsin tegeleda pea kõigi minu poole pöördunud juhendatavatega juba ka mingil määral sisuliselt. Nädalavahetus oli lihtsalt aeg masendumiseks, ei teagi, kas see on tööpinge või murphy seadused, aga töö- ja õpingute seisukohalt kriitilised ajad kipuvad olema muuhulgas ka need ajad, mil muu elu logisema lööb.

64h

31.03-06.04

Mu tagasireis lõppes koduse aja järgi esmaspäeva õhtul. Ning kuigi mu algne idee oli lennukis hoolega kursusi ette valmistada, tegelesin lõppkokkuvõttes ilukirjanduse lugemisega. Tagasilennuraamat oli Katrina Kalda "Jumalate aritmeetika". Kodus tagasi on ikka hea olla küll. Kuigi nüüd algas unerežiimi ümberharjutamine ning hommikud olid üsna rängad. Kolmapäevast alates oli ka korralik loengumaraton, aga olen elus. Jupp nädalavahetust kulus aga juhendamisele. See hooaeg ka käima läinud. 

57h

MÄRTS

24.03-30.03

Ja uut semestrit alga! Peale esmaspäevast esimest loengupäeva tuli konverentsiga seoses minu omasse küll sisse katkestus, kuid see ei tähenda, et nädal kuidagi leebem oleks olnud. Vastupidi. Siinse tabeli arvestuses on see töötundide poolest mu kõige intensiivsem töönädal üldse. Põhjus oli muidugi üsna proosaline, ettekanne vajas veel kirjutamist ning polnud just (veel) puusalt tulistatav teema. Esmaspäeva õhtul pakkisin kohvri ning sõit lennujaama suunal algas juba enne kukke ja koitu. Siis oli tosin tundi lendu, mille sisustas "ilusti" ära töö kirjandusega. Hotelli jõudsin eesti aja järgi alles hilisõhtul, tõsi, Suure Lombi taga oli alles lõuna. Et aga tööd oli veel palju, otsustasin, et jõu kogumine ettekande kirjutamiseks on antud hetkel olulisem kui ajavahega kohanemine, mis tähendas, et magama läksin veel eesti aja järgi, "hommik" saabus kohaliku aja järgi pisut peale südaööd ning siis tuli 17-tunnine kirjutamispäev. Ja kuna tööd oli palju, tuli passida ka esimese päeva paneelidest. Järgmisel päeval oligi mu oma ettekande kord ning peale veel umbes kümmet töötundi oli käes ka mu enda ettekande kord ning aeg ka kuulajana konverentsil osaleda. Seda sai teha veel kahel järgnevalgi päeval, kuigi mis seal salata, viimane paneel, mis algas koduse aja järgi kella 10 ajal õhtul, polnud enam see hetk, kus mu keskendumine ja kaasamõtlemine oleks olnud tipptasemel. Aga huvitav oli kindlasti ning teadmistepagas avardus taas korralikult. Mõned kontaktid ka, kuigi mis seal salata, peale neid vintsutusi ma eriti vinge mingeldaja just polnud. Pühapäeval sai enne lendu veidi turistitatud ka, seega said need 80 töötundi kokku sisuliselt 6 päevaga. 

80h

17.03-23.03

Vahenädal. Tervis streigib endiselt, aga et eksamite vastuvõtmine pole just teab kui meeletu pinge, siis vean end ikka kohale. Muidu ei saa just öelda, et töö sujuks. Nädal lõppeb suursündmusega nimega doktori eelkaitsmine, aga selleks valmistumine läheb äärmiselt visalt. Pisut enamgi on mul edu järgmise nädala konverentsiettekande ettevalmistamisel. Kodeerin andmed uuesti, aga tänu paremale lähenemisele ning materjali suhtelisele tuttavusele läheb see suhteliselt libedalt, mõne päevaga saan valmis. Vahepeal saan mässata veel tudengite ja nende töödega, ja nii lõpetan ka päeval enne eelkaitsmist töö juures alles kümne paiku õhtul. Reedel on eelkaitsmine. Tunne on kohutav, aga teha pole midagi, taganeda pole kuhugi ja ... noh, retsensioonid on ka tegelikult väga positiivsed. Ent siiski, kaitsmisel on enam-vähem selline tunne, et hakan kohe oksele, ning lõpuks tõmbasin otsi kokku sisuliselt slaididelt maha lugedes. Kellelegi otsa vaadata julgemata. Tõsi, pärast muidugi selgus, nagu poleks keegi mu kimbatust märganudki. Oh well. Peale kaitsmist sain pisut komisjoni ja kohale sõitnud retsensendiga mingeldada, sealt edasi tormasin aga eksamit vastu võtma. Tagasi argipäeva. :) Õnneks oli üks koordinaatoritest nii vastutulelik, et andis mulle veidi enam aega seltskondlikeks tegevusteks ning jagas tööd juba ise laiali. Minu asi oli eksam lõpuni valvata ja tööd kokku korjata. Selleks ajaks oli tunne juba oluliselt parem. :) Nädalavahetusel... ma puhkasin. Jah, konverentsiettekanne on veel sisuliselt valmis kirjutamata, aga... ma lihtsalt ei suutnud. Nii palju olin siiski tubli, et hindasin nädalavahetusel kõik vahenädala eksamitööd ära.

49h

10.03-16.03

...ja tundub, et saidki sabast kinni. Haigused siis. Esmaspäeval ärkan korraliku nohu, lihasvalu ja palavikuga. Mõtlen ennast lohutades, et loengud on alles nädala teises pooles, nüüd on aega, et haigused läbi põdeda... ja eks neljapäevaks-reedeks ongi enesetunne pisut etem... aga tegelikult olid mul selle nädalaga ju hoopis teistsugused plaanid! Siiski, kokkuvõttes saab töönädalale enam-vähem õnnelikult joon alla tõmmatud, lisaks kohustuslikele pean veel ühe külalilsloengugi... aga siis on ka peatselt aeg edasi põdeda ja end tohterdada.

49h

03.03-09.03

Nüüd ärkan aovalges. Kella kuueks on uni läinud, paaril päeval ärkasin veelgi varem, sest hommikutunnid on töö mõtted produktiivsed. Põhiline lisapingutus läks sel nädalal ühele töövälisele projektile, kuhu vabatahtlikult panustan, kuigi ega seegi mu igapäevastest töökohustustest teab kui kauge olnud. Lisaks sõlmin vaikselt esimese semestripoole kursuste otsi ning tegelen talveunest ärkavate tudengitega. Peale selle askeldasin oma konverensiettekandega seoses. Nädalalõpp möödus rohkem puhkuse lainel... aga tundub, et tõved hakkavad mul lõpuks sabast kinni saama... 

60h

VEEBRUAR

24.02-02.03

Juhuu, sain aja ja oponendid eelkaitsmise jaoks kinnitatud! Sellega seoses oli mõnevõrra jooksmist ja korraldamist, et kõik ikka sujuks. Samuti kirjutasin ringi peale sellele artiklile, mille kallal ma jätkuvalt suren. Ta on endiselt halb, aga... mingisugune tervik hakkab vähemalt tekkima. Juhendatavad on vaikselt süvenenud oma valdkonna lugemisse, niiet juhendamisele kulus sel nädalal veidi vähem aega, küll aga hakkavad tudengid vaikselt nõudma oma kirjalike ülesannete tagasisidet. Mõtlesin, et teen sel semestril südame kõvaks ning annan tagasisidet ennekõike suuliselt loengute algul, aga see ei vabasta mind päris puudujate pärimistest. Ja eks seda tagasisidet ole neile muidugi vaja ka. Nädalavahetusel kavandasin ühe peatselt selga sõitva konverentsiettekande asju. Aga see on veel väga tume maa. 

Kevad läheneb vaikselt. Kuigi väsimus on endiselt suur, siis võimaldab valgus hommikuti varem ärgata ning tööle hakata. Kasu sellestki!

51h

17.02-23.02

Sisse murrab kevadväsimus ja võib-olla ka enneaegne pingelangus. Sel nädalal panin punkti eelkaitsmisele minevale doktori katusartiklile. Pikk pusserdamine jõudis viimaks lõpule. Lisaks tegelesin oma haltuuraprojektiga, juhendasin, õpetasin ning katsusin kirjutada üht pooleliolevat artiklit. Nädalavahetuse lootsin pühendada kirjutamisele, aga väga viljakaks see siiski ei kujunenud. Paistab, et aastavahetuse puhkus hakkab maha kuluma. Nüüd meenutab mu "kirjutamine" juba eelmise aasta lõpu oma - suudan põrnitseda seina tundide kaupa ilma, et sellest ridagi sünniks.

52h

10.02-16.02

Üsna rutiinne nädal. Sai jätkatud samade kirjatöödega, millega eelmiselgi nädalal, tehtud enam-vähem samas mahus õppetööd, ning lisaks tehtud tööd ühe projektiga, kuhu mind uurimisassistendiks palgati. Vaikselt liikusin jälle edasi kõigil rinnetel, kuid mis seal salata - valmis ei saanud midagi. :( Paistab, et kevadväsimus läheneb. Samas, teha on palju. Varsti hakkavad peale suruma juba uued tähtajad, oleks vaja vanade tegemistega juba ühele poole saada.

61h

03.02-09.02

Nädal möödus suuresti kirjutamise tähe all. Sain lõpuks oma katusartikli kõik osad läbi kirjutatud ja esmaversioonis ka ära esitatud. Lisaks tegelesin ühe ümberkirjutamist vajava artikliga, kuigi valmis... njah, ei suutnud kirjutada. Õppetööd oli samuti omajagu, lisaks juhendamistele kulus mitmeid tunde käimasolevate ainete kodutöödele (andsin ühes aines praktilise ülesande, mis nõuab ka minult oluliselt enam panustamist kui pelk loengute ettevalmistamine ja lugemine). Kokkuvõttes oli suhteliselt intensiivne nädal - pikim tööpäev läks 16-tunniseks ning seetõttu olin nädalavahetusel täiesti rivist väljas. Laupäevaks organiseerisime kaks perekondlikku külaskäiku, aga jõuvarud olid nii otsa korral, et kahe ürituse vahepeal läksime jalutuskäigu asemel koju magama. Ka pühapäeval tegin kokku lausa 2 lõunauinakut ning töö tegemisest ei tulnud suurt midagi välja. Aga ehk annab puhkus hoogu uueks nädalaks.

59h

JAANUAR

27.01-02.02

Semestri algus. Vahenädal läbi ning aeg taas ülikooli asjade lainele kolida. Kokku läks sellest nädalast veel päevake kursuseprogrammide jmt ettevalmistamisele, lisaks lugesin kaks õhtut loenguid ning tegelesin ka pisut tudengitega (ehkki mis seal salata, ka nemad vist lükkavad alles oma semestrit käima). Samas, eriti kuna mõlemad kursused, mida lugesin, ei olnud enam uued ning olid rahuldaval tasemel, ei kulutanud ma eriti aega nende viksimisele, vaid panin põhimahvi, mis mul oli, doktoritöösse. Kõige pikem tööpäev oli kolmapäev, mil alustasin juba kell 6.30 hommikul ning lõpetasin kirjutamisega pisut enne kella 21, et ette valmistada ka järgmise päeva loenguslaidid. Päris non-stop see kirjutamine muidugi polnud, miinuseid arvestades tähendas see ka päris agarat puukorvidega kuuri vahet saalimist. Aga eks akadeemilisel elul ole omad võlud ka - vähemalt teatud perioodidel on tööd võimalik nii sättida, et elab isegi ahiküttel ära.

65h 

20.01-26.01

Võib-olla võiks selle nädala nimetada haltuuranädalaks. Kuigi sessi järellainetus veel jätkus (jantimine tudengitega, kes polnud kas eksamile või ainesse registreerunud või oli mingil muul põhjusel tulemus neile välja panemata jäänud, kaitsmised jne), sulas ühte jooksvate kohustustega (juhendamised, ühiskondlik töö), uue semestri ettevalmistustega (uued kursused, kursuseprogrammid jmt), pühendasin paar päeva ka sellele, et teenida paar-kolmsada lisaeurot. Osalen nimelt ühes hindamiskomisjonis ning peale tudengitööde laviini sain veel läbi lugeda suure hunniku taotlusi. Igatahes tundub, et mul on lugemisvunk korralikult sees - see on töö, mis ei nõua just meeletut intellektuaalset pingutust ning seetõttu venisid nii mõnedki tööpäevad kuhugi kella kaheni öösel välja. Kokku sai üsna aukartust äratav ports töötunde, kuigi palgatööga seondus neist siiski vaid 41.

71h 

13.01-19.01

Semestri lõpp

Tagasi Eestis. Pühapäeva õhtul sain lennukilt maha ning siis keskendus elu juba sessirütmile. Esmaspäeval läksin tööle üheksaks hommikul, viimistlesin eksamitöid ning valmistusin töökoosolekuks, seejärel võtsin vastu ühe portsu eksameid (kuna eksaminande oli üle 100, toimus eksam mitmes voorus), siis valmistusin õhtuseks, suuliseks eksamivooruks. Töölt sain koju AK-ks, peale mida parandasin hommikuse vooru eksamitööd. Tööpäev lõppes südaöö paiku. Teisipäeval sisestasin esmaspäevase eksamivooru hindeid, võtsin vastu järgmise portsu suulisi eksameid ning konsulteerisin tudengeid, otsast hakkasin lugema ka kirjalikke eksamitöid. Töölt jõudsin koju peale 11 õhtul. Kolmapäev möödus suuresti juba kirjalikke töid lugedes, hinnates ja tagasisidestades, lõputöid retenseerides, lisaks toimus paar koosolekut ja kohtumist.  Neljapäev oli samuti kirjalike tööde lugemise ja hindamise päev. Tol päeval tundsin ka, kuidas esimene energialaks hakkab vaikselt maha käima ning nädala alguse töö-eufooria (kõik, mis ma teen, ükskõik, kui rutiinne, on jummala äge!!) hakkas maha käima. Reedel tegin kodutöö-päeva ning suurema osa päevast veetsin ka voodis. Sealt pidasin maha ka viimase suulise eksami Skype vahendusel, lugesin läbi viimased kirjalikud tööd ühes aines, ning panin välja veel kahe aine hinded. Laupäeval lugesin läbi viimase hinnata jäänud kursuse tööd ning kandsin sisse hinded. Pühapäeval oli küll rohkem lõõtsutamise päev, aga veel enne hindamislehtede kinnitamise tähtaega laadisin tudengitele üles detailsemaid punktitabeleid ning saatsin korralduslikke kirju, samuti kinnitasin ära need ca 40 hindamislehte, mis seni kinnitamata olid.

64h 

30.12.2013-12.01.2014

"Puhkus"

Selle sissekande teen kahe nädala kohta, sest möödusid need nädalad üsna sarnases rütmis. Nimelt pakkisin detsembri lõpus asjad ning sõitsin taas palmi alla. Ausalt öelda oleks seda pidanud tegema juba ammu, vaadates, kui madal oli mu sooritus detsembri lõpul - aega süvenemiseks ju nagu oli, aga suutlikkust midagi teha mitte. Kui oleks uttu tõmmanud juba kuskil 16. detsembrist, oleks energialaeng saabunud varem ning kes teab, ehk oleksin oma katusartikligi veel 2013. aastal lõpuni meisterdanud. Aga (peamiselt perekondlikel põhjustel) läks teisiti. Niisiis, kaks nädalat möödus palmi all. Mis ma seal siis tegin? Noh, esiteks, magasin. Sageli jäin juba kella 21 paiku magama ning lõõskasin hommikul seitsmeni-kaheksani välja. Teiseks, sõin. Kolm korda päevas, mitu käiku. Kolmandaks, laadisin päikesepatareid. Nagu eelnevatestki postitustest ilmneb, mässab pööripäeva pimedus mu bioloogilise kellaga päris korralikult. Ja neljandaks - lugesin-kirjutasin.

Eriti esimene nädal möödus suures osas juhendamiste tähe all, ja ka tulemuslikult - kolm mu juhendatavat (kaks bakat, üks magister) esitasid oma lõputöö talvisele kaitsmisele, viis juhendatavat esitas töö magistriseminari ning mõned bakad konsulteerisid jooksvalt ning neist neli esitasid ka oma lõputöö kavandid. Aga eks natuke oli põnevust ka - just lõputööde esitamise päeval hakkas hotellis internet hakkima. Aga lõppes kõik õnnelikult.

Teisel nädalal tegelesin rohkem oma doktoritööga. Lugesin ja tegin muidu kirjandusega tööd, viimistlesin mitmeid doktoritöö peatükke ning püüdsin lihtsalt asju selgemaks mõelda. Lõppkokkuvõttes sain uuesti tuule tiibadesse, seljatasin pisut seda lootusetust, mis vahepeal tekkinud oli, ning kirjutasin tööd vähemalt omast arust ka oluliselt paremaks.

Lisaks sai tegeletud veidi kevadiste kursuste arendustega, postkasti haldusega, eksamitööde koostamise ning lugemisega, ning mikroskoopilisel määral ka ühe artikliga, mille ümber kirjutamine saab rohkem kuu lõpu teemaks.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et eks mu varasemad retked palmi alla on olnud tööalaselt ehk tulemuslikumad. Ju on väsimus lihtsalt sellises mahus kuhjunud. Aga tagasi tulles oli ikka oluliselt erksam olla küll.

38h ja 48h

DETSEMBER

23.12-29.12

Jõulud

Pikkade pühade nädal. Koos kõigi oma perekondlike ürituste ning viimase hetke kingihakimistega (mitmed Amazoni tellimused jõudsid kohale nii napilt, et kutse tuli alles pärastlõunase postiga ning 15 minutit enne postkontori sulgemist sain pakid kätte, ühe riigisisese saadetise sain kätte sootuks 24. detsembri hommikul). Aga eks tuli ka tööd teha. Kaks tudengit käis vastuvõtul ka - üks lõpetaja lausa jõulu esimesel pühal. Ja eks ma veetsin ka ise mitu päeva lihtsalt ülikooli vaikuses tööl. Püüdsin doktorit kirjutada. Aga energiat ja inspiratsiooni polnud, nii et need selle nädala 38 töötundi olid ikka väga väheväärtuslikud. Aga mitmed lõputööde kavandid ning ka lõpetajate tööd said sel nädalal läbi loetud ja tagasisidestatud, vähemalt nii paljukest oli tööl ka nähtavat tulemit.

38h

16.12-22.12

Jõulupidude nädal

Kuigi jõulupeod hakkasid pihta juba möödunud reedel, said need tõelise hoo sisse alles sel nädalal. Teisipäeval pidu, kolmapäeval lausa kaks pidu, reedel jälle - pidu-pidu-pidu! Kombinatsioonis (ilmselt pimedusest tingitud) unegraafiku segiminekuga (esmaspäeva ja teisipäeva öösel passisin unetuna üleval ligi kella viieni) ei olnud just väga soodsad tingimused töötegemiseks. Samuti oli sel nädalal omajagu õppejõutöö välist sebimist (üks ekspertseminar, veidi ajakirjanduslikke kohustusi, üks koosolek, ja loomulikult tuli hankida lähedastele ka mõned jõulukingid). Selle kõrvalt muidugi teadustöösse hästi süveneda ei suuda. Aga sai tehtud ka järjekordne juhendatavate maratonvastuvõtt (4 tundi jutti, aeg-ajalt tekkis ka kuni 2-inimeseline ootejärjekord) ning mõned hinged sai vastu võetud muudelgi päevadel.

36h

09.12-15.12

Kui esmaspäeva hommikul ärkamise aeg jõudis, näitas kraadiklaas endiselt küllalt kõrgeid numbreid. Seega, peale hommikusööki ronisin voodisse ja magasin edasi. Tööle läksin nii hilja kui võimalik, st kella 11ks, ent siis läks ka sellise tempoga õhtuni välja, et isegi WC-sse ei jõudnud enne kella 20. Kohtumised juhendatavatega, loeng, loengu ja seminari ettevalmistus. Teisipäev oli mõnevõrra vabama graafikuga, rohkem kodutöö päev, tegelesin pisut doktoritööga, õhtupoole lõin eksamiküsimusi ning kui südaöö paiku voodisse jõudsin, võtsin veel ühe lõputöögi kaasa. Kuna tollel oli pikkust juba pea 50 lk, venis ka tööpäev kella 2ni öösel. Eelmisel ööl visalt tulnud uni tegi muidugi järgmise tööpäeva algusele karuteene - kodus pisut sirgeldasin, aga päriselt asusin tööle alles keskpäeval, mil tööle jõudsin - lõuna paiku kohtusin juhendatavaga, seejärel pühendusin aga tudengitööde lugemisele. Küsimus - palju kulub õppejõul 20 ca 10-leheküljelise tudengitöö lugemisele ja tagasisidestamisele? Vastus - pea 8 tundi! Nii et töölt sain liikuma alles kella 22 ajal. Tudengite jõulupeole seega ei jõudnud, küll aga hüppasin väikselt afterparty'lt läbi. Neljapäev algas õppetöö ettevalmistamise ja läbiviimisega, ning jätkus maratonvastuvõtuga. Seejärel läksin koju, et pisut puhata ning reedest ettekannet ette valmistama hakata. Tõtt-öelda oli aga selline väsimus peal, et ega ma rohkem midagi too päev teha jaksanudki. Tööle hakkasin uuesti reede hommikul kella 5 ja 6 vahel, sest väljas möllanud torm ajas üles. Valmistasin paar tundi ette üht ettekannet, seejärel magasin veel paar tundi ning siis jätkasin sama asjaga. Lisaks mahtus päevakavva veel üks tseremoonia, kus muuhulgas üht minu juhendatut autasustati II koha pälvinud lõputöö eest, ning siis see ettekandeseminar. Tööpäev kulmineerus taas jõulupeoga... Laupäeval tegelesin paar tundi doktoriga, pühapäeval tõlkisin eksamiküsimusi ingliskeelsetele tudengitele ning seejärel sõitsin ülikooli, kes 6h põhjalikumalt doktoritööga tegeleda. Õhtupoole sai ka pisut veel meisterdatud, ent suured õpptööalased teod jäävad uude nädalasse nagu ikka. Ei teagi, olen nagu jõudlust jälle pisut taastanud...

60h 

01.12-08.12

Töönädala lõikas lühikeseks haigus. Kõik algas iseenesest ilusti, võiks öelda, et ka tavapärasest rahulikumalt Esmaspäeval jõudsin tööle juba üsna varavalges ning kui kõrvale jätta üks väike koosolek, möödusid esimesed 8h doktoritööga tegeledes. Seejärel valmistasin ette ja viisin läbi õppetööd (sel korral oli tööd suhteliselt vähe, sest vaatasime ühe loengu asemel filmi). Teisipäev oli ringiaskeldamise päev, mis pühendus osalt ka töövälistele, ent siiski erialastele kohtumistele ning ei loonud seega alust erilise süvenemise tekkimisele. Kolmapäev möödus jälle suures osas õppetöö tähe all - pidasin ühes aines oma ingliskeelsete tudengitega maratonseminari (käisime ühe kohtumise raames läbi ühe aine kõigi seminaride tekstid), seejärel tegelesin oma juhendatavatega ja muu korralduslikuga. Neljapäev oli planeeritud nagu ideaal ette näeb - et hommikupoole teen teadust, lõuna paiku võtan tudengeid vastu ja õhtul tegelen juba tööväliste teemadega. Läks aga nii, et hommikul isegi pisut tegelesin oma väitekirjaga, pärast seda võtsin vastu tudengid, aga siis oli juba nii uimane olla, et kobisin juba enne kella 16 koju. Koju jõudes kukkusin voodisse, voodisse kukkudes jäin magama. Ärgates kraadisin  ning sealt vaatas vastu palavik. Põhimõtteliselt püüdsin terve nädalavahetuse end terveks magada, aga ei õnnestunud hästi.

39h 

25.11-01.12

Nagu öeldud, siis tuleb mul aja surnuks löömine väga hästi välja! Täielik masendus on peal, päeva tähtsündmus on õhtune kinoskäik (jaa, ma jõudsin PÖFFile see aasta!) Erialasele tööle minev aeg hakkab jääma juba alla 40h piiri. Siiski oli ka üks maratontööpäev, kus sai ette kanda 6h loenguid, osaleda koosolekul ja veel üht-teist ära teha. Lisaks oli tol nädalal omajagu erialast mittetöist tegevust - käisin lausa kahel (mitteteadus-)konverentsil ning osalesin veel ühel ümarlaual. Mõni ime siis, et päristööle kulunud tunde kokku vähem tuli.

43h 

18.11-24.11

Suhteliselt loid nädal. Peamised tegevused (lisaks aja surnuks löömisele, milles päris osavaks olen muutunud), olid doktor ja loengud ning muud korralised kohustused. Sellest nädalast meeldejäävam on veel kodunt eemal ja rekreatiivlainel veedetud nädalavahetus ning see, et üks ammune sõber käis külas. Päriselt, kodus külas, nii nagu normaalsetelgi inimestel. Seda ei juhtu just iga kuu...

43h

11.11-17.11

Sel nädalal sai jälle pisut rohkem doktori kallal jännatud. Ebakindlus on endiselt suur, aga väikse jupi sai jälle juurde ning mõned killud ka oma peas paremini paika. Lisandus ka tavapärane annus õppetööd ning mõned tööga mitteseonduvad ühiskondlikud kohustused. Ja imeilusa ilmaga nädalavahetus, mil sai nii kirjutatud kui ka ihu ja hinge eest hoolt kantud.  

49h

4.11-10.11

Mõõdukas nädal. Ei olnud ühtki sellist päeva, kus oleks end ribadeks töötanud. Pidasin loenguid, parandasin vahenädala eksamitöid, kogusin kokku oma juhendatavad, ühe päeva pühendasin ka täielikult doktori kirjutamisele, käisin kolmel n-ö haltuuraotsaga seotud kohtumisel. 43h lektoritööd. November on käes, masendus on korralik, aga kuidagi püsin kelgul.  

52h 

OKTOOBER

28.10-3.11

Ei möödunud ka see nädal eriti produktiivselt. Olen vist semestrist juba üsna väsinud. Lohutust leian sellest, et ehk võimaldas suhteliselt madala töökoormusega nädal veidi välja puhata ning järgmised nädalad on kirjutamise mõttes tulemuslikumad. Muus osas oli nädal enam-vähem. Algas üks uus kursus, lisaks lugesin sel nädalal ühe üldaine raames külalisloengu, lugesin ja parandasin tudengitöid. Vist esimest korda sel semestril jõudsin ka ühele erialaselt huvipakkuvale n-ö ekspertseminarile. Teate küll, need on need mitteakadeemilisemad üritused, kus peamiselt praktikutele esitletakse uusi materjale, uuringuid, nõudeid jmt. Käidud, nähtud ja süda ehk uuesti ca aastaks rahul - ei vääri enamik neist sündmustest küünlaid. Kuigi üks huvitav ettekanne oli ka.

46h 

21.10-27.10

Vahenädal. Lootsin tegeleda doktoriga, aga lõpuks ei tulnud sellest midagi välja. Muidu loenguvaba nädala võtsid enda alla eksamid ja tööde parandamine, ülesanded ja üks uuringuraport, mis mu lektoritööga ei seondu (seetõttu tuli ka n-ö ametialase tööga seotud töötunde kokku vaid 34). Pikim tööpäev küündis 14 tunnini, ent oli ka üsna vaikseid päevi.

59h 

14.10-20.10

Äärmiselt intensiivne nädal, kus pikemad tööpäevad küündisid 13-14 tunnini ja ka nädalavahetusel sai mõnevõrra töiselt toimetatud. Toimetamist vajasid nii loengud kui semestrilõpp ja esimesed eksamid, samuti magistrandid, kes juhendajaid otsivad, ühe kursuse praktiline projekt ja tudengitööde kuhjad. Neljapäev oli esimene päev, kust ma ei lahkunud töölt peale seda, kui kell 22 oli saanud. Nädalavahetusel oli tunda, kuidas ringi luurib ka masendus. Ehk on asi selles, et saabuv sügis on muutnud üsna kriitiliseks igasugused kodumajapidamislikud teemad (ja et nendega tuleb veel KA tegeleda). Ehk milleski muus. Järgmine nädal on jälle päris mitmed tähtajad ootel.

59h 

07.10-13.10

Üllatavalt mõõdukas sai see nädal. Esmaspäev algas taas loengute ja juhendamiste lainel ning oli vist esimene päev, kus ma kuskil kella 17 ja 18 vahel istusin tööl ja mõtlesin, et on vist aeg koju minna. Teisipäev oli kodutööpäev, kus sai tehtud suur hulk asju, mis on n-ö seisma jäänud - järelevastaja-tudengid, juhendid jmt, juba öötundidel valmistasin ette järgmise päeva loengut. Kolmapäev möödus samuti õppetöö lainel ja neljapäev õppetööd tehes, ühes uuringus osaledes ning seejärel juba eel-eelkaitsmise lainel. Reedene päev oli töisem rohkem hommikupoolikul. Päris palju sellest nädalast möödus aga semestri esimese poole vaimus tudengite kirjadele vastates!

49h 

30.09-06.10

Tagasi koolis. Tegin seks korraks veel viimased kirjutamisponnistused ning esitasin oma katusartikli ära, järgmisel nädalal on instituudisisene arutelu. Mitte, et see mu meelest valmis oleks, aga juhe on koos, veidi oleks vaja puhata ja siis värskete ideedega edasi minna. Ja ega see nädal ka just väheintensiivne olnud. Õppetöö jätkus täisvõimsusel, ööd olid lühikesed ja aeg-ajalt kippus auditooriumi eeski pea sel moel ringi käima, et tekkis hirm kokkukukkumise ees. Aga ära tegin! Lisaks auditoorsele õppetööle veel ka ühe praktilise "väljasõidu" tudengitega, samuti oli juhendatavate mehitamise nädal - tuli genereerida teemasid ja kohtuda potentsiaalsete juhendatavatega. Sellises väsimuse metastaasis ei ole see muidugi eriti inspireeriv kogemus. Aga neljapäeval sain koolist koju juba kell 16, tegin veel pisut tööd ja siis isegi magasin (tunnist suigatamist kell 19 vist küll lõunauinakuks pidada ei saa...). Nädalavahetus möödus hoopis teisel lainel - magades ja koristades. Alles pühapäeva õhtul võtsin mõneks tunniks veel ette esmaspäevased loengumaterjalid. Aga muidu, väga puhastav nädalavahetus oli! Ei saa öelda, et ma sama värske olen kui mu külmkapp (sest pühapäevaseid öötunde vastu esmaspäeva sai ikka napid 5), aga laen on küll hoopis teine.

58h 

SEPTEMBER

23.09-29.09

Peaaegu õppetöö vaba nädal, sihiks katusartikli valmimine. Kokku andsin vaid ühe praktikumi, ühe aine delegeerisin kolleegile, teises jätsin 2 loengut ära. Samas oli üsna selgelt tunda, kuidas väga mitu päeva järjest intensiivselt ühe asjaga tegelemine kärvutab produktiivsust. Esmaspäev oli eriti raske - siis ma ei suutnudki normaalselt eriti kirjutada, pigem lugesin juba valminut üle ning reflekteerisin kriitiliselt töö struktuuri, eesmärkide jmt üle ning lugesin. Kerge palavik oli ka, ehk oli närbumine sellega seotud. Teisipäeval lukustasin end ülikoolis vaiksesse kabinetti ja muudkui sundisin end takka. Selle tulemusel isegi valmis jälle nii 3000 sõna ladusat teksti. Kolmapäeval üritasin sama, aga mu katsed olid määratud luhtuma ja nii läksingi peale lõunat koju. Seal veel pisut tegelesin asjaga, aga see oli rohkem sõrmed klaviatuuril kõngemine kui kirjutamine. Neljapäeval tegelesin muude asjadega - õppetööga, korralduslike asjadega, hommikul ka kohvrite pakkimisega, et nädalalõpuks ära sõita. Üks sõit sai ära korraldatud enne juba kui põrgu valla pääses. Aga reedese päeva pühendasin siis jälle hotellis kirjutamisele. Läks jälle ladusamalt, päev muid toimetusi oli kasuks, kuigi ega ma päris valmis ei saanud. Laupäev-pühapäev möödusid mittetöiste tegevuste tähe all.

48h

16.09-22.09

THE WEEK WHEN ALL HELL BROKE LOOSE

Kõlab dramaatiliselt? Noh, osalt oli kah - ma sain sel nädalal teatada tudengitele: "Seoses sellega, et ma pean järgmisel nädalal valmis kirjutama oma doktoritöö, jääb järgmine loeng ära ja teile jääb iseseisev töö." Ja täpselt nii oligi. Esmaspäeval tõusetus küsimus, et kas keegi veel sel aastal kaitsma hakkab. Õhtul rääkisin oma ülemusega. Ütlesin, et mul asi suhteliselt läbimõeldud, sel aastal kaitsmine üsna ebatõenäoline, aga vähemalt eelkaitstud võiks saada küll. Mispeale soovitas ta mul õppetöö minimeerida ja katsuda oma kirjatöö valmis saada.

Ja seda ma tegingi. Teisipäev oli juba lugemis- ja kirjutamispäev, aga lisaks tuli kõrvalt manageerida ka õppetöö ümberkorraldusi. Päris mitu kohtumist kolleegidega oli too päev. Aga selle tulemusena võib öelda, et sõpra tunned hädas! Mitu kolleegi oli valmis mind välja aitama ja asendama.

Kolmapäeval tuli veel teha õppetööd ja valmistada ette üht praktilist projekti, teha neli tundi õppetööd ning võtta vastu ühe hädalise järeleksam.

Neljapäevase loengu sain aga delegeerida kolleegile ning neljapäev ja reede olid kodus kirjutamise päevad. Võtsin suhteliselt rahuliku tempo - magasin mõlemal päeval isegi väikese lõunauinaku! - aga tegin ka päris mitu intensiivsemat kirjutamissessiooni. Edenesin tempos ca 3000 sõna teksti päevas.

Nädalavahetus oli pisut teises tempos ja vähem produktiivne. Pisut vaja ju ka puhata. Laupäeval lugesin rohkem ja tegin pigem märkmeid. Pühapäeval üritasin olemasolevat teksti konsolideerida.

Julge algus on tehtud. Umbes pooled peatükid on esmaselt läbi kirjutatud. Nüüd jääb teine pool sidusaks tekstiks kirjutada ning siis veel kõik nad veel läbi komponeerida. Äkki isegi jõuab nädalaga?

61h 

09.09-15.09

Esimene nädal täisvõimsusel. Sel nädalal valmistasin ette ja pidasin kokku 6 loengut, (millest üks oli küll vabatahtlik töö, st seisis väljaspool seda 50 tundi, mis seondus mu tööülesannetega), valmistasin neid ette ning hakkasin vaikselt lahendama ka juhendamispuntraid (kuigi ses osas on läbimurret tõenäolisemalt oodata alles järgmistel nädalatel). Muuhulgas leidsin seoses oma ühiskondlike ametitega ühele juhendatavale täiesti rakendusliku lõputöö fookuse (millest pole kasu mitte üksnes temal, vaid ka ühel organisatsioonil) ning korraldasin kolmepoolse kohtumise. Nädalavahetusel nautisin ilusat ilma ning nokitsesin pisut oma doktori kallal, pühapäeva hilisõhtul hakkasin aga käivitama esmaspäevast loenguveskit.

60h 

02.09-08.09

Kooliaastat alga! Mitte veel päris täie vauhtiga, aga kaks ainet neljast sai sel nädalal käima lükatud. (Tõsi, üks neist virtuaalselt, loengu salvestasin ära juba eelmisel nädalal.) Aga tunne pole veel küll päris kooliaasta rutiini nägu. Nimelt, ka sel nädalal olin ära konverentsil, ja sedakorda oli tegu kohe suure üldkonverentsiga, kus sai käidud kuulamas suurt hulka ettekandeid üsna eri teemadel ning kantud ette ka oma artiklit. Kokkuvõttes oli äärmiselt tihe nädal, kus sahmimist jagus, kuigi töötundide statistikas see samaväärselt ei kajastu. No näiteks ei kajastu seal konverentsile minek ja tulek, mis sel korral oli üsna närveldamisterohke, sest üks ots tuli sõita Easyjetiga, ja haaras enda alla tervelt 8 tundi ehk terve tööpäeva! Raske on seda aega niisama molutamiseks nimetada! Kuna konverents oli üsna intensiivne ei saanud sel korral ka lennukis just väga palju tööd teha - väsimus oli lihtsalt suur! Pisut lugesin raamatuid, aga see oli ka kõik.

50h

AUGUST

26.08-01.09

Töönädal möödus konverentsi ja unenappuse tähe all. Kui nädalavahetus kõrvale jätta, jäid vist kõik selle nädala ööd alla 6 tunnise unega. Seega ei peegelda töötunnid päris kogu mängu, sest üsna intensiivne on ka see, mis formaalsest töösituatsioonist - selle alla lugesin üksnes ettekandeid tehes või kuulates veedetud aega - välja jääb. Nii sai näiteks esimesel õhtul peale presentatsioone veel kokku 6 tundi õhtusöögil ja pubis erialaste sugemetega juttu aetud. Lisaks oli veel kolm hommikutundi läinud kursuseprogrammide lõplikule viimistlusele ning oma ettekande ettevalmistusele. Järgmine päev oli pisut vähem pingeline, ent ka siis tuli siss väikseit intermetsosid - peale väikest turistituuri ning enne õhtusele dringile siirdumist pungestasin tunniga ühe teise ürituse abstrakti kokku. Jne. Kolmapäev algas varavara ja möödus valdavalt lennujaamaseiklustes, neljapäeval hakkasin kell 6 hommikul ette valmistama loengusalvestust ning tööpäev ei lõppenud enne kella 8 õhtul, sest peale loengut oli veel mitmeid korralduslikke asju ajada ning viimistlemist vajas veel üks artikkel. Reede hommik läks publitsistikalainel ning pärastlõuna pigem une piiril vaakudes, aga õhtupoole sain end nii palju kokku võetud, et nikerdasin pisut artiklit ning algava loengukursuse slaide. Laupäeval panin artiklile punkti (peale mitut tundi tööd) ning pühapäeval kirjutasin mõne lehekülje doktoritööd ja valmistasin ette esmaspäevaseid loenguslaide. Vaim on uueks kooliaastaks igatahes juba valmis.

54h  

19.08-25.08

Nädal möödus peatselt algava semestri ettevalmistuste ja teadustöö tähe all. Mõtlesin kursuste ülesandeid ja hindamispõhimõtted, surfasin uuendusi seminarikirjandusse, käisin töötervishoiuarstil. Tähtaeg kukkus järgmisel konverentsiettekandel, lisaks vajasid ettevalmistamist ühe suulise ettekande teesid ning pilku teiste seminaril osalejate paper'id, veidi sai aega ka doktoritöö ning meilikast annab tunnistust, et tudengid on aktiveeruma hakanud. Nüüd vaatan, kuidas saada toime 3-tunnise ajavahega.

54h 

12.08-18.08

Selle nädalaga võrreldes saab ikka eriti hästi aru, kuivõrd puhkuse-lainel mu suvi tegelikult möödunud on. Jah, on päris palju loetud-kirjutatud, aga kiiret pole kuhugi olnud, kui asjad ikka parasjagu õnnestuda ei taha, lähed ujuma või vaatad mõne filmi. No stress. See nädal oli juba vähe teisest kaalukategooriast. Kolmapäeval oli ühe konverentsiettekande tähtaeg, niiet nädala esimene pool möödus juba täistuuridel töötades. Viimane pingutus tähendas 4-tunnist und, ja ega eelnevadki ööd teab, kui rikkalikud olnud. Lisaks oli vaja tõlkijale ära saata üks mu doktoritööga seonduv populaarteaduslik artikkel, mis Soomes ilmuma peaks, samuti olin ametis nädalavahetusel ühe ürituse korraldamise ja palju muuga.

Aga ehk tähendab see nüüd ühtlasi töölainele jõudmist, ja võib-olla annab ühel hetkel järele ka kirjutamiskramp?

60h 

05.08-11.08

Kui sellele nädalale tagasi mõelda, siis meenub peamiselt kirjutamine. Hakkasin peale esmaspäeval ja seda jätkus igasse päeva peale pühapäeva. Aga kui asjadele ausalt näkku vaadata, siis tegelikult möödus suur osa nädalast hoopis prokrastinatsiooni tähe all. Suutsin iga päev teha enam-vähem 4 tundi süvenenult tööd, siis hakkas keskendumine tasapisi hajuma ja suubus lõpuks prokrastineerimisse. Kirjutamine pole vist ammu minu jaoks nii raske olnud. See meenutab mu päris esimese artikli valmimist, mida ma kirjutasin 1. kursuse magistrandina põhimõtteliselt pool aastat jutti muu kooli ja töö kõrvalt. Nädala lõpuks sain pisut üht-teist siiski ka paberile ja mingi hoo, sihi ja suuna kätte.

38h 

29.07-04.08

Minu modus vivendi muutus enam-vähem nii nagu kalendris lehed pöördusid. 30. juuli õhtul sai maalt linna tuldud, 31. juuli aklimatiseerutud ning augusti tulekuga ringi sebima hakatud. Esialgu küll mitte niivõrd õppejõutööga seonduvalt - käisin mitmetel koosolekutel ja kohtumistel töökõrvaste organiseerimiste pärast ning korraldasin veidi n-ö avalikkussuhteid. Tõsi, nädalavahetus möödus uuesti maal päevitades ja lugedes, pühapäeval kirjutasin ka veidi. Põhiline erialategevus, mida viljelesin, oli doktoritööga seotud.

36h 

JUULI

15.07-28.07

Juulist saigi puhkusekuu! Märkimisväärne osa sellest sai veedetud üldse maal väljaspool levi ja läpptoppi, vaikselt lugedes ja mõtteid mõlgutades. Natuke sai muidugi linna ka satutud ja veidi asjalikum ka oldud, aga siiski pigem tagasihoidlikus mahus.

Juuli kolmanda nädala (15-22) olin siiski levis, käisin ülikoolis, kohtusin kolleegidega, võtsin juhendatavaid jutule, olin seotud ühe ülikooli turundusprojektiga, tegin väheke ajakirjanduslikku tööd ning juhendasin paari tudengit nende lõputööde artikliteks vormistemisel. No ja kraamisin kodu pisut ka!. Selline suvepuhkus. August saab ehk taas vähe töisem.

23h ja 19h 

1.07-14.07

Vahepeal kohe kaks nädalat vahele jäänud! Aga eks ma olen ka pigem puhata püüdnud ja arvutist eemale hoidnud. Juuli esimesel nädalal juhtus selline kummastav lugu, et suutsin miski palaviku, kurguvalu ja nohuga tõve külge hankida ning minu entusiastlik plaan kohe kirjutama hakata kukkus läbi. Nädala teiseks pooleks sain palaviku alla ja olin suuteline minimaalselt vajalikul tasemel ringi tohkendama. Juuli teine nädal oli aga meeleolukam, veetsin selle metsas puu otsas, eemal arvutist ja isegi telefonilevist ning peaasjalikult lugesin ja kirjutasin mõttekatkendeid doktoritöö teemal. Küll oli mõnus! Peab kordama.

24h ja 35h

JUUNI

24.06-30.06

Puhkus! Sel nädalal nii ametlikult kui mitteametlikult. Arvutit avasin peaasjalikult ilmateate ja turismiinfo kiikamiseks. Reedel-laupäeval-pühapäeval sai siiski ka pisut tööd tehtud - loetud hilinejate töid, jahmerdatud viimaste hinnetega, esitatud üks konverentsiettekandeettepanek. Aga muidu - jah, see oli see rutiinist väljumine, mida olen oodanud märtsikuust saadik! :) Nüüd on ametlikku puhkust juuli keskpaigani välja, kuigi ma ise loodan, et tuleb töine ja produktiivne suvi.

8h 

17.06-23.06

Esmaspäev sisustub peamiselt doktorikooliga - koolis osalemise, oma ettekandeslaidide tekitamise ja retsenseerimisega. Saab korraliku pika tööpäeva, pärast saab mindud veel töökaaslastega kõrtsi ning alustuseks samuti tööasju aetud. Peale seda aga töökoormus taas taandub. Edasi kuivavad töötunnid kokku. Kahel päeval toimuvad aktused ning võtan vastu ka tudengeid ning vahetan nendega kirju, sisestan veel viimaseid hindeid ja kinnitan hindamislehti, kahel päeval tegelen ka palgatööväliste tegevustega - osalen ühel väljasõidul ja valmistan ette üht ajakirjanduslikumat kirjatööd. Nädalavahetus möödub aga juba täitsa puhkuse lainel.

34h  

10.06-16.06

Nädal, kus mu töötunnid kattuvad 100% palgatöötundidega. Peamisteks ajasisustajateks olid tudengitööd, mida lugesin, hindasin ja tagasisidestasin esmaspäeval ja pühapäeval, doktoritöö, mille kallal pusisin esmaspäevast kolmapäevani ning instituudi arendusväljasõit. Töötunde tuleb kokku üsna tagasihoidlikult, sest tööde parandamisel on hää kasutada pomodoro-tehnikat, doktoritöö ei taha hästi edeneda ja arenduskoosoleku töötunde oli üsna napilt, maastikumängudel või kolleegidega saunas sotsialiseerumist nagu töö hulka ei arva. :)

41h 

03.06-09.06

Esimene nädal, kus mul polnud ühtki auditoorset kohustust ning ma ei jõudnud kordagi ka ülikooli. Käes on suvi, ka ilma mõttes! Sel nädalal keskendusin suuresti teadustööle - tegin ära oma riigiraporti (vaba tõlge sõnale country report) ühele rahvusvahelisele võrgustikule, parandasin ja täiendasin eelmisel nädalal valminud artiklit ning esitasin selle ajakirjale ära, ning mässasin doktoritööga. Aeg lendas nagu lupsti! Ja doktoritöö katusartikkel tundub endiselt põhjatu kuristikuna, kuhu võib oma töötunde kanda ja kanda, ilma, et täitumist kuidagi näha oleks. Tänu doktori asjadele tuli täis ka mu põhitöö koormus, lisaks kulus poolteist tööpäeva lisatöökohustustele.

56h 

27.05-02.06

Otseste töökohustuste mõttes polnud just kõige produktiivsem nädal, osalt tänu semestri lõpuga vähenevatele kohustustele, osalt seoses tervise jupsimisega. Esmaspäeval olin tõbine ning peale retsensioonide kirjutamise millegi väga sisulisega hakkama ei saanud. Teisipäev oli pisut asjalikum, käisin hommikul oma ülemusega kokku saamas, parandasin tudengitöid ja õhtupoole olin kaitsmisel juhendajana arvamust avaldamas, ning kolmapäev möödus suuresti koosolekute tähe all (neist üks oli ka minu artikli arutelu seminar). Neljapäeval olin üldse Tallinnast ära, Tartus, ühel konverentsil panelistina, ning ka reedel sai lisaks eksamite ettevalmistamisele ja teistele tööasjadele üks tööga mitteseotud etteaste tehtud. Nädalavahetusel see-eest parandasin tudengitöid ja tegelesin ka lektoritööga.

Ühel hetkel hakkan ehk tööaja arvestuses eristama seda n-ö lektori palga eest tehtavat tööd ja mujal rahastatud või vabatahtlikke lisakohustusi. Sel nädalal kulus kõikvõimalike muude tegevuste peale kokku 14 tundi ning lektoritööga seonduvaid kohustusi oli kõigest 33 tundi.

47h 

20.05-26.05

Auditoorse õppe sessioon on nüüdseks läbi. Õppetöö tiksus sel nädalal suuresti veel viimaste ainetööde hindamise ja eksamite ettevalmistamise ning läbiviimise tähe all, samuti andsin mõned konsultatsioonid neile, kes oma kirjatöödega hätta jäänud. Sest viimane võimalus neid esitada on juuni algul.

Suurem rõhk oli aga sel nädalal hoopis kirjutamisel. Kirjutasin viimaks enam-vähem valmis ühe artikli, mille materjali juba kaua soojendanud olen. (Jah, see sama, mille ma umbes aasta tagasi kuuri alla lennutasin jaanilõket ootama!) Eks osalt tuli nüüd materjali veel juurdegi koguda. Samuti loodan koguda häid mõtteid kolleegidelt järgmise nädala artikliseminaris. Lisaks sellele sai veel koostatud ühe ühisartikli abstrakti ajakirja erinumbrisse ning üsna viimasel hetkel valmis visatud üks konverentsi ettekande-ettepanek, kuhu tuttav osalema kutsus. Kui kõik õnneks läheb, saab väisata Põhja-Ameerikat, kuhu ma senini sattunud pole.

Nädalavahetus kulus retsensioone (koos oma juhendatavatega tuli mul neid kokku produtseerida 8) kirjutades ning kolleegi ja juhendatavat võõrustades. Üle pika aja jõudsin ka tuba koristada ja muru niita!   

13.05-19.05

Esmaspäeval oli lõputööde esitamise tähtaeg. Hommikul tuli mul (tööga mitteseotud põhjustel ärgata juba kell 6 ning nii möödus terve päev üsna roidunult. Esmalt lugesin läbi ühe öösel laekunud juhendatava töö ja andsin veel tagasisidet, seejärel läksin ülikooli, et valmistada ette ühe lõpetaja eksamit, kes keskpäeval seda andma tuli; seejärel konsulteerisin jõudumööda järjest nii füüsiliselt kohale ilmunud tudengeid kui ka meili teel "pommitanuid". Kuna ID-kaardiga allkirjastades on töid võimalik esitada südaööni, siis oli mul mitmega neist kokkulepe, et võivad veel viimase päeva jooksul konsulteerida ja vajadusel asju ümber teha. Kuskil kella 17ks said kõik kätte oma vastused saadetud materjalile ja ma otsustasin, et parem on edasi uimata kodus. Kodus tegin The Big Bang Theory maratoni, et üleval püsida. 20-minutilised episoodid võimaldasid operatiivselt jälgida ka meilikastisisu ja nii tegin aeg-ajalt telekavaatamisest pause, lugesin-kommenteerisin lõputöid ja andsin valmis jõudnutele allkirju. Hirm oli lihtsalt enne südaööd magama jääda. Südaööl otsustasin, et aitab küll, pesin hambad ja vajusin voodisse, unejutuks otsustasin vaadata veel ühe episoodi seda füüsikute-seebikat ning nii ma arvatavasti magama jäingi. Kuskil kella 5 ajal öösel ärkasin üles ja avastasin, et arvuti oli mul endiselt keset voodit lahti ja vahepeal oli saatnud töö veel üks hiljapeale jäänud tudeng. Läbi une kirjutasin alla ja saatsin talle digiallkirjastatud versiooni tagasi. Mingi ime läbi läks ta töö isegi arvesse.

Teisipäeval lõõskasin nii kaua kui torust tuli, sõin aias päikesepaistel hommikusöögi ning... asusin tööle! Ühe aine esseed olid veel lugeda. Tänu tõhusale töökorraldusele sain nendega veel sama päeva jooksul ühelepoole. Ja ega väga muud lisaks mõne meili saatmisele teha ei jaksanudki.

Kolmapäeval käisin taas episoodiliselt koolis, tegin erakorralise seminari ettekandjatele, kes meie regulaarloengu ajal ette kanda ei soovinud, sest olid sõitmas instituudi tudengite kevadpäevadele. Peale selle sai veel veidi tudengite kursusetöid loetud ja hinnatud ja oligi kõik.

Neljapäeval oli mu tolle nädala viimane loeng, mida ette valmistasin ning samuti kirjutasin ühe artikli abstrakti, mida kolleegidega plaanime. Peale loengu lõppu käisid mul veel külas audiovisuaalmeediat õppivad tudengid, kellele oli ülesandeks antud teha portreelugu ühest õppejõust. Päris kõnekas, et me tegime seda lugu pehmelt öeldes öösel - koolist lahkusin sel päeval omajagu peale kella 21.

Reedel sai õppetööga ametlikult ühele poole, oli viimane seminar, ning algas ka eksamihooaeg. Lisaks oli hoopis teises ooperis väga liigutav päev: sain ühelt MTÜ-lt stipendiumi, mida nad juba 2006. aastast välja annavad. Mind kutsuti lihtsalt oma olengule esinema ning laureaadi nimi hoiti saladuses. Ja laureaadi väljakuulutamine - kuigi mu ümber on julgustajaid ja kaasaelajaid, siis nii kaunilt polnud vist keegi seni mu töö ja tegemiste kohta öelnud! Pluss see on vist esimene kord, kui mind tunnustatakse mu tegevuse eest väljaspool ülikooli! Terve nädalavahetuse kõndisin maapinnast paar tolli kõrgemal.

Laupäeva hommikul sai veel pisut tudengitöid loetud ja parandatud (ja sain nii veel ühe aine töödega ühele poole!) ning seejärel tudengite kevadpäevi väisatud, veidi seltskondlik oldud. Õhtul kukkusin vist juba paralleelsel AK-ga ära ja jäin magama.

Pühapäev möödus päikest võttes ja lugedes. Sain Ene Hioni kirjutatud Valdo Pandi elulooraamatu peaaegu ühe ropsuga läbi loetud. Väga hästi kirjutatud meenutus, kõvasti faktide kogumist ja ilus portree inimesest, kes end... oma elu hinnaga paljude mälestustesse töötas.

51h

06.05-12.05

Ja töökoormus tõusis jälle üle 70 tunni päevas. Lõputööde esitamine seisab ukse ees, veel on vaja lugeda viimased loengud ning parandada ära tudengitööd. Keskmine tööpäev sisaldab nii 200 lk tudengitööde ja muude tekstide lugemist. Kolmapäeval pidasin ülikoolis maha 5-tunnise konsultatsioonidevooru (ja reedel veel paar tundi sinna otsa) ning Skype'ist pole vahepeal välja logida jõudnudki. Aga on ka päris mitu tööd, mille nimel on pingutamisel mõtet.

Nüüd jääb siis veel üks nädal õppetöödominandiga tõmblemist. Peale seda tuleb hakata juba sumama artiklitähtaegade poole!

73h 

29.04-05.05

Veidi rahulikum nädal, kui keskmisest rohkem sai aias mütatud ja majapidamises askeldatud ning vähem auditooriumi ees seistud. Põhjuseks puhkepäev 1. mai, ühe kolleegi loeng minu kureeritavas aines (mis andis mulle n-ö vaba päeva) ning õppejõudude valimised, mille tarvis viidi läbi 4-tunnine mammutkoosolek, mis tähendas minu puhul ka vajadust näpistada üks loengukohtumine poole lühemaks. Tööd muidugi jagus. Jälle sai ära hinnatud kahe aine tudengitööd, läbi loetud ja tagasisisdestatud juhendatavate tööde uued versioonid ning ette valmistamist vajasid loomulikult jälle ka loengud. Oma kandideerimiskõnest rääkimata.

54h 

APRILL

22.04-28.04

Sellest nädalast pidi saama üks väga raske töönädal. Rohkem õppetööd kui tavaliselt ning kõik loengud sellises formaadis esmakordselt (nii et palju ettevalmistamist), kaks salvestust ning märgatavalt rohkem koosolekuid kui tavaliselt. Aga mida ma ette ei teadnud, oli see, et nädal oli mõeldud lõppema puändiga.

Algus oli nagu ikka, üsna asjalik. Üritasin kohe härjal sarvist haarata ja kõiki tegevusi ette valmistama hakata, sest tähtajad kipuvad ju nädala lõppu koonduma. Kõike ei sujunud ehk päris ideaalselt, aga üht-teist sai ikka tehtud. Esmaspäeval sain näiteks kokku ühe juhendatavaga, kes oli kuskilt kivi alt välja roninud, kaasas "valmis" lõputöö. Paraku oli ta seda pusinud oma tuttavate soovituste järgi ja mina nii nõrga kvaliteediga asja kaitsmisele küll lasta ei julge. Tegime siis ühe kriisinõupidamise ja arutasime alternatiivstrateegiat, mis ehk samuti tulemusi võiks anda. Kokkuvõttes tundub, et mul tuleb lõpetama ikka vist kuus juhendatavat. Teisipäev oli rohkem kodutööpäev, valmistasin ette slaide ja muid etteasteid ning juhendasin. Kolmapäev oli maraton-koosolekupäev, 6st 10ni sai viimistletud slaide, kella 11st asendus slaidide toksimine koosolekuga ning läks niimoodi kella 17ni ühte jutti. Siis järgnesid kohtumised juhendatavate ja teiste tudengitega. Neljapäevane ja reedene tööpäev algasid samamoodi kell 6 ning kestsid, kuni etteasted tehtud said. Puänt tuli aga ca kell 17.15 reede õhtul, kui mul oleks pidanud algama tolle nädala viimane loengutsükkel. Osa tudengeid oli küll juba varem vabandanud, et nad tulla ei saa (ja ühe kirja sain veel ka mõni tund enne loengut), aga sellega ma päris ei arvestanud, et kohale tuleb üksainus tudeng! :) Leppisime siis temaga kokku, et lükkame tänase ürituse siis edasi ja katsume kaks tulevast loengut ühele õhtule mahutada. Jõudsin koju kuskil kella 18.30 tuuris (veidi ootasin veel, juhuks, kui keegi välja peaks ilmuma) ja tunne oli nii kummaline - polnudki rampväsinud! Nädalavahetus möödus aias kraapides ja tubase suurpuhastusega algust tehes, aga mõned tunnid sai pühendatud ikka ka tudengitöödele. Pühapäeva õhtul vajusin voodisse juba kuskil kella 20 paiku ning ma ei väljunud sealt enne esmaspäeva hommiku kella seitset.

61h 

15.04-21.04

Taastumine

Peale voodis veedetud nädalavahetust hakkan uuesti tasapisi töölainele liikuma. Esmaspäev ja teisipäev mööduvad veel suuresti horisontaalis, aga tegevuste põhifookus on tudengitöödel ja juhendamistel. Nende kahe päevaga saavad läbi loetud, kommenteeritud ja hinnatud ühe aine kodutööde esimene ring. Tundub vähe? Rekordiks oli vist ligi 50 lühidat kommentaari ühe tudengi töösse. Aga formaalsemalt ei saanud läheneda ka, sest tegemist on meetodiainega ja kui ma selles faasis vigadele tähelepanu ei juhi, siis jääb aine eesmärk ju saavutamata! Eks ma ise õppisin ka sellest kogemusest kõvasti. Selgus, millised n-ö müüdid teatud teemadel tudengite seas levima kipuvad. Järgmine aasta oskan ehk teha juba tõhusamat ennetustööd. Kolmapäeval jõuan juba ka ülikooli, saan ühele poole viimaste tudengitööde sabadega, kirjutan ühe juhendatava lõputööle põhjalikud kommentaarid ning teen ühe intensiivkohtumise juhendatavaga. Kokku vist ligi kolm tundi möörasime ta empiirilise analüüsiga ehk tegelesime mudeliga, millesse kogutud andmeid paigutada, ning katsetasime selle toimivust. Neljapäev möödus loenguslaide ette valmistades, kohtusin ühe juhendatavaga ning tegelesin korralduslike asjadega. Koju jõudsin rekordiliselt vara - kella 18-19 vahel ning teel suutsin läbi põigata isegi toidupoest! Täitsa puhkuse tunne tekkis ja päris keeruline oli tööle hakata. Mingi distsipliin hakkas toimima kuskil kella 21 paiku ning selleks ajaks, kui ma kell 1 magama läksin, oli üks loeng (see, millega juba päeval alustasin) enam-vähem ettekandmisvalmis ning teise loengu kondikava ning baasslaidid samuti olemas. Reede läks tapi korras nagu ikka - tööpäev algas kell 7 ja lõppes kell 20, viimase tudengi vastust kuulates tekkis tunne, et endal vajuvad juba silmad kinni. Kokkuvõttes oli täitsa tore päev olnud, aga kuidagi tühi tunne oli sees. Nädalavahetus möödus puhkuselainel. Laupäeva hommikul vastasin veel kirjadele, korrastasin e-õppe keskkonna kursusepesasid ja saatsin reedeseid kursuseid puudutavaid teateid, aga peale seda sõitsime Tallinnast minema. Tagasi tulles sai veel kord veidi meili rehitsetud, juhendatavatega suheldud ning järgmise nädala tegevusi planeeritud. sest järgmine nädal enam nii lihtsalt ei pääse.

60h 

08.04-14.04

Tähistame kaht tervena püsitud kuud!

Ja mis oleks parem viis seda tähistada kui tatine nina, kähe kurk ning loengud, mida pole suurt kuhugi lükata?`Loodan, et tegu on kevadise külmetuse, mitte millegi nakkavaga ning üritan oma rolli välja kanda nii hästi-halvasti kui võimalik.

Esmaspäev on tudengitööde parandamise päev. Tõusen juba kell 6 ning teel tööle (kui kui tühjad on tänavad kell 7 hommikul!) hüppan läbi ühest hommikuprogrammist. Peale seda varjun aga kabinetti ning sean eesmärgiks ära tagasisidestada kahe aine tudengitööd. Aeg muidugi veereb märkamatult ning valmis jõuan vaid ühe ainega, teisest jõuan läbi vaadata järelevastamised, lõppsooritusest jõuan aga läbi käia vaid kolmandiku. Ja ühtäkki on kell saanud 21.30.

Teisipäeval võtan end korralikult välja magada ning ärkan alles kell 9. Asun tööle ka ja nii kolm tunnikest lähebki üsna reipalt. Siis hakkavad keskendumist katkestama ajakirjanikud. Oma mojo leian üles kuskil 14.30 paiku, kui söödud lõunat, käidud duši all ja võetud ette vähe teise orientatsiooniga tööd-tegemised. Kokku jagub tööhoogu sel korral nii kella 18ni. Seejärel valmistan õhtusöögi, mis muide, jääb ka ainsaks õhtusöögiks tol töönädalal, peale mida käime jalutamas ja järsku tuleb peale selline rammestus, et ei suudagi muud teha kui vaadata ühe filmi. Voodisse vaarun juba enne kella 23. Vist kummitab jälle mingi haigus?  

Kolmapäeval on äratus kell 7, tööle asun 7.30st. Päeva mahub lisaks reedese ja neljapäevase loengu ettevalmistusele veel üks saatesalvestus, kaks kohtumist juhendatavatega, doktoriseminar (kuhu ma sel kalendriaastal esmakordselt õppetöö kõrvalt jõuan), ning kui ma kella 19 tuuris koju hakkan vaaruma (sest enesetunne annab märku lähenevast haigusest), püüab üks üliõpilasaktivist mind kinni ja meenutab, et lubasin anda tagasisidet nende uuringu metoodika kohta. Mida ma siis veel teen. Peale seda kohmerdan veel veidi korralduslike asjadega ning kodu poole saan liikuma kell 20.30. Kodus muidugi jagub terake tööd veel, aga üldiselt on enesetunne nii kehv, et kolin juba 22.30 voodisse.

Neljapäeva hommikul on hoolimata õhtul sisse võetud külmetust peletavatest ravimitest enesetunne päris halb. Kurk pakitseb, nahk ärritub iga väiksema puudutuse peale (vähemalt minu puhul viitab see luurivale palavikule). Aga kuhu sa oma loengu lükkad? Enam mitte kuhugi. Seega katsun võtta rahulikult, aga saada oma asjadega ikka toime. Pea on üsna kivis, seega, kui kodus tööle sundimise katsed väga vilja ei kanna (põrnitsen teksti, aga lugeda ei suuda; vaatan oma slaide, aga hästi ei saa isegi neile pihta) lähen tööle, söön lõunat ning valmistun loenguks. Kell 16 kohtun juhendatavaga, kell 17-20 on loeng. Loeng on ilmselt üks kehvemaid, mis ma kunagi andnud olen, sest pea on tatti täis ja mõte üldse ei liigu. Peale seda liigun koju ja... asun tööle! Ette valmistamist vajavad ju ka reedesed loengud ning kommentaar. Magama lähen kell 3.

Äratus on neli tundi hiljem ning ettevalmistused jätkuvad. Saan kell 10 valmis ning kell 10.30 olen linnas. Pärast salvestust toimetan üle kirjaliku kommentaari ning jõuan enam-vähem valmis esimese loenguvooru slaidid. Kohtumine kõige hullemini ei lähegi, aga selle kestel kardan ikka, et äkki vajub pilt taskusse, sest süüa ma pole eelmise päeva lõunast saati jõudnud ning loengu eri juppe lahutavad aevastused. Seega annan mõlemad loengud ära mõnevõrra operatiivsemalt kui muidu, ja saan nii 3 tunniga ühele poole. Seejärel käin söömas. Ei teagi, kas asi nii pikas söömataolekus või haiguses, aga üks hetk hakkab mul paha ja üles jõudes teen, et istuma saan, sest pilt tahab tasku minna. Kell 15.30 algab koosolek, millel osalen aktiivsemalt nii 20 minuti jagu ja kui muid küsimusi arutama hakatakse, siis teen, et õhtuse loengu vooru slaidid ette valmistatud saan. Enne loengut on veel veidi kommunaaljändamist (auditooriumide ja võtmetega), aga kella 17ks, mil loeng algab, saan omadega enam-vähem joonele ja kõige hullemini too õhtu ei lähegi. Sel korral lõpetame mõistlikul kellaajal. Peale loengut sõidan otse koju ja barrikadeerin end koos külmetusravimitega voodisse.

Siia jään ka ülejäänud nädalavahetuseeks, tehes vahepeal maksimaalselt 10-minutilisi rännakuid teistes suundades. Eesmärk on selge: põdeda ja puhata nädalavahetusel maksimaalselt, et algav nädal saaks taas tulla tegusam. Minu algne lootus saada nädalavahetusel igasugu sabadega ühele poole nii, et uus nädal oleks suuresti doktoritööle pühendatud, läheb muidugi vett vedama. Erilist töösuutlikkust pole. Teen vaid nii palju, et vastan mõnedele juhendatavate meilidele ja teistele kiirematele küsimustele. Ülejäänu jääb uut nädalat ootama.

64h 

01.04-07.04

Teise semestripoole de facto algus

Nüüd muutus  siis senisega võrreldes taas nädalarütm. Varem nädala peale üsna ühtlaselt jaotunud loengutegevus keris ennast nädalalõppu kokku, tulemuseks 4 akad. tundi loenguid neljapäeva õhtul ning 8 akad. tundi loenguid reedese päeva kestel. Olen selle muudatuse üle isegi täitsa õnnelik - see peaks kõigi eelduste kohaselt tähendama, et ka puhkamisrütm liigub selliselt, et nädalavahetusel saab täiel rinnal varasemast välja magada ning nädala alguse värsket pead senisest ehk enam teadustööle panustada.

See nädal võnkus muidugi tavapärasega võrreldes pisut ebatavalisemas ja pingelisemas rütmis - nädala algul sai õppetööasju sättida (kursuste käimajooksmine nõuab ikka omajagu suuremat pingutust) ning nädalavahetusel sai tehtud väga kaudselt erialast vabatahtlikku tööd (ja võib-olla olekski õigem lahutada sellest üsna aukartustäratavast töötundideskoorist 7 tundi). Aga omapära andis nädalale juurde veel ka näiteks üks loeng, mis oli niivõrd meeldiv, et venis kuni kella 21ni välja! Ja tudengitel silmad särasid ja ega nad väga minema ei kibelenudki! Reede õhtul! Selline nädal siis. Doktoritööga sain tegeleda kokku võib-olla vaid tunnikese.

68h 

MÄRTS

25.03-31.03

Doktoritöö nädal

Nagu eelmises postituses ennustatudki, algas nädal tööde lugemise ja hindamise lainel. Esmaspäev sujus suuresti tagasiside tähe all, seminaripanuseid ja lugemispäevikuid hinnates. Koju jõudsin töölt alles peale kella 22 õhtul.

Järgmine hommik oli aga uni juba kell 6 läinud. Köögilaua äärde jõudes sattusid näppu märkmelehed doktoritöö teemal ning kahe mu enda artikli väljatrükid ning tekkis idee, et kas nüüd või mitte kunagi: võtta endale peaaegu nädal (hea küll, 6 päeva miinus kolmapäevased vastuvõtud) ja katsuda saada kirja nii palju oma doktoritöö katusartiklist kui võimalik. Enamik loenguid pidi sel nädalal ära jääma niikuinii, sest need langesid suurele reedele. Veel üks kursus lükkus edasi tulenevalt kolleegi ajakavast. Ideaalne võimalus!

Nii saigi teisipäevast suur kirjutamispäev, millele kolmapäeval lisandus veel veidi taustatööd doktoritöö täpsema formaadiga (aga ka viis tundi tundegivastuvõttu). Neljapäev läks vähe aia taha, sest viimase aja rahutu uni võttis oma lõivu ning tööviljakus langes märgatavalt. Reedel-laupäeval sai see-eest päris hoolega loetud ning kirjutatud, ning kui poleks olnud perekondlikke lõunaid oleks need ilmselt nädala intensiivsemateks tööpäevadeks kujunenud. Pühapäev järgnes aga taas peamiselt unetult veedetud ööle, mis töösuutlikkust märgatavalt pärssis.

Kokkuvõttes jäi seega doktoritööga tegelemiseks kokku neli päeva teisipäev, pool kolmapäeva, pooletoobine neljapäev ning inspiratsioonirikkamad reede ja laupäev. Tehtud sai ehk orienteeruvalt 20-30% tööst katusartikli kallal.

Huvitav, miskipärast õnnestub mul tõhusalt töötada ikka siis, kui pinge niigi laes.

58h 

18.03-24.03

Vahenädal.

Tallinna Ülikoolis (nagu ka näiteks Helsingis ja ehk veel mõnel pool) on selline süsteem, et semestrid jagunevad pooleks ning kahe poole vahel on vahenädal, mil reeglina auditoorset tööd ei toimu. Umbes nagu koolilastel koolivaheaeg, samal ajal kah veel.

Nagu näha töötundide graafikult, oli too nädal ka üldiselt pisut väiksema töömahuga kui tavaliselt, ehkki 6 tunni jagu õppetööd mahtus nädalasse ikka - kuna ma olin semestri algul haige, siis mahutasin ühe loengu vahenädalale (tudengitel polnud osalemine kohustuslik, kui terve õppesessiooni vältel kohal oli võimalik käia). Ja loomulikult kestsid edasi uurimisseminarid ja igasugu muud juhendamistega seotud tegevused.

Märtsi keskpaik on selles mõttes juhendajale mõnus kuu, et see on aeg, kui kõik tudengid on ennast juba tööle saanud, toimib nii sisemine sund, kui valmivad ka esimesed töö viljad, aga päris paanikat ajalises mõttes veel pole. Võin ausalt tunnistada, et mitmed tööd on mind põnevile ajanud, sealt on oodata huvitavaid tulemusi ja loodetavasti ka häid töid! Aga eks sel aastal on pinnale jäänud ka cream of the cream - kuna üks mu ülemusi keerukas akadeemilises hierarhias, kes juhendamisi määras, otsustas, et tema ei tea koormusarvestusest midagi ja tudengite valikud talle korda ei lähe, kõik  juhendatavad jagunevad võrdselt. Välja astusin nende eest, kes olid oma teema kallal juba tööle asunud ja bakatudengitest rohkem kui pooled on seda suutnud teha tänase päevani (2-3 neist on muidugi kadunud).

Sel nädalal jagunes töökoormus päevade lõikes üsna ühtlaselt - mul oli üks intensiivtööpäev - 12h, sest toimus loeng-seminar ja veel üks etteaste; oli üks puhkamisdominandiga päev, sest enesetunne oli kehv ja tudengitööd, mida lugema hakkasin, ajasid mind kergesse masendusse; siis oli kolm üsna mõõdukat tööpäeva (8-10h) ja nädlaavahetus oli pooltööpäevade aeg, sest tudengitööd vajavad ju hindamist. Ehkki mis seal salata, osa jäi ka algavasse nädalasse.  

52h

  

11.03-17.03

Ja saabki semestri esimene pool läbi! Selle puhul oli ka üsna tugeva õppetöödominandiga nädal. Juhendatavad on aktiveerunud ning nendega on varasemaga võrreldes mõnevõrra rohkem tööd (aga see on ikkagi veel vaikus enne tormi), õppetöötunnid kasvasid sel nädalal ennekõike aga tänu sellele, et tegin ühe "eriseminari" ühele tudengile. Nimelt võttis üht mu ainet kohustuslikuna ka üks inglise õppekeelega tudeng. Leppisime temaga kokku, et ta loeb läbi kõik kümme seminariteksti ning seejärel saame korra kokku ja arutame need kõik jutti läbi. Enam-vähem nii läks ka nagu plaanis oli. Lisaks sellele toimus ka muu õppetöö nii nagu tavaliselt. Nädalavahetused on hetkel üsna tugeva puhkedominandiga.

56h 

04.03-10.03

Üsna pingeline nädal, lisaks tavapärastele töökohustustele mahtus nädalasse ka üks külalisloeng, üks ajakirjanduslikum üllitis ja üks selline päev, kus pärast paaritunnist ajurünnakut juhendatavaga sai mõned tunnid tegeletud ka doktoritööga. Päris mitu nädalat olen poolteadlikult ennast sellest üllitisest eemale hoidnud. Nüüd tundus juba päris mõnus. Vahenädalal saab ehk pikemalt end sellel lainel tõestada. Ehk aitab kevade saabumine vaikselt karidest üle. Kevadekuulutajad - juhendatavad - on igal juhul kohal.

65h

VEEBRUAR

25.02-03.03

Nädal nagu eelmisedki, selle võrra võib-olla veidi  erinev, et aktiveerusid veel mõned juhendatavad ning kohustusi oli kokku mõnevõrra enam kui eelmisel nädalal, ent vaikselt poeb naha vahele ka kevad, mis keskendumisele just kaasa ei taha aidata.

58h 

18.02-24.02

Nüüdisajal on mu töönädalad muutunud üsna rutiinseks. Reeglina näeb rutiin välja selline, et tööpäev algab kolmel päeval nädalas ca kell 7 ning lõppeb kuskil 8 tuuris õhtul. Ehkki sel nädalal algas üks tööpäev ka kell 6 ja ühel päeval saan töölt minema peale kella 22. Sellest vahemikust võib maha lahutada nii tunnikese, mis kulub duši all käimisele, kooli sõidule ja vahest juhtub, et ka lõunasöögile (ehkki kindlam on loota kapist leitud näksimisele, kiirtoidule või eelmise õhtusöögi ülejäägile. Lõunat sööma MINNA pole ma ammu jõudnud).  Kahel päeval olen rohkem vabakäigul, st magan kuni uni ära läheb (või muud kohustused äratavad) ning nii palju kui jaksu, valmistan ette järgnevate päevade õppetööd või tegelen muude kohustustega. Nädalavahetuseti olen rohkem või vähem siruli, või siis üritan aega veeta kodustega, keda nädala sees ikka väga vähe näen.

Auditoorse õppetöö tundide hulk vähenes ühe võrra, kuna mitmed juhendatavad on otsustanud, et neil pole piisavalt jõudu, et sel kevadel lõpetada. Seega toimub uurimisseminar vähendatud mahus. Näib, et ma pole ainus, kellele see kevad keeruline on. Vähemalt ma tahaks loota, et nende jaksu lõppemine pole minu väsimusega seotud.

52h 

11.02-17.02

Selline nädal, kus olin taas enam-vähem jalul. Kolmel päeval olid loengud, neile lisaks veel koosolekud ja kohtumised juhendatavatega ning meediaetteaste, mistõttu olin isegi sunnitud oma vabu päevi õppetöö jmt ettevalmistamiseks kasutama. Nädal oli meeletult väsitav, ehkki sooritused jäid enam-vähem keskpärasteks. Nädalavahetusel sain töölainele pisut pühapäeval, samuti praktilisest vajadusest ja õppetööst tulenevatel põhjustel, kuid üsna kiiresti pudenesin sealt uuesti igapäevaelu toimetuste pöörisesse.

53h

04.02-10.02

Sel nädalal olen taas enam-vähem sadulas. Täistuuridel läheb käima kogu õppetöö, juhendamiskohtumised jmt. Loenguvabad päevad olen siiski suhteliselt vormist väljas, töömotivatsioon on olematu.

51h 

JAANUAR

28.01-03.02

Gripinädal

Juba eelneva nädala lõpul töövõime langeb. Plaanid tööga seoses olid uhked - algamas ju uus semester. Ent jälle veab alt tervis. Olek on uimane ja suutlikkus madal. Esmaspäeval lähen loengusse ja terve aja on meeletult imelik ja palav olla. Õhtul avastan taas palaviku, põskkoopad lähevad umbe ja neelu valulikkus suureneb. Teisipäeval võtan vastu ühe tudengi, kellega juba pikalt kohtumisaega klapitanud oleme, ent rohkem tööl olla ei suuda. Osalt ka seetõttu, et olen suutnud maha jätta oma töövõtmed. Kummaline, mõtlen. Koju naastes leian need värava eest lumest. Kolmapäeva ja neljapäeva jätan loengupäevadena vahele ning alustan kursustega lihtsalt hiljem. Ehkki postkasti tulvab endiselt kirju ja neile vastates ma oma aega veedangi, kui parasjagu tärpentiinisalvi talla alla ei määri või lümfe . Töösuutlikkus on lihtsalt madal. Reedel vean end siiski tööle, loen sisse oma saate ja võtan vastu tudengid, sest kui mind tabas ka gripp, peaks nakkusoht olema langenud. Samuti pusserdan enne tähtaja kukkumist valmis ühe konverentsi ettekande ettepaneku. Nädalavahetusel olen üsna kutu, pisut pusin doktoritööga seoses, õppetöö ettevalmistamine käib rohkem läbi häda.

42h   

21.01-27.01

"Vahenädal". Vahenädal on selline hetk, mis jääb eksamisessiooni ja järgmise semestri vahele. Ei toimu siis õppetööd ega eksameid, küll aga näiteks talvised kaitsmised, järgmise semestri kursuste ettevalmistamine ja muu selline.

Minu vahenädal möödus osaliselt eelmisel nädalal tegemata jäänud asjade järeletegemise vaimus ehk siis tegelesin edasi nende eksperthindamistega. Ja tööpäevad (või oleks õigem öelda töö-ööpäevad, millesse mahtusid ka paaritunnised uinakud hetkil, mil kohe üldse enam ei jaksanud) venisid taas 16-tunnisteks. Lisaks aga käisin päeva koolis, mille jooksul astusin läbi oponeeritava tudengi kaitsmiselt, kohtusin nelja juhendatavaga ja osalesin ühel mõttetul koosolekul.

Nädala teine pool möödus aga vähe teises taktis. Nimelt pühkisin taas paariks päevaks kodumaamulla taldadelt ja käisin õppereisil. Sektsioonides istutud aja arvasin ka oma tööaja hulka, sest seal ma kas tõesti kuulasin ja omandasin uut teadmist või ajasin interneti teel kiiremaid tööasju

57h 

14.01-20.01.2013

Haiglaseiklus

Lõin töötundide hulga kokku ja karp vajus lahti. Oli üsna ebakonventsionaalne nädal. Ilmselgelt annab tunda puhkus, mis võimaldas taas teha isegi 14-tunniseid produktiivseid tööpäevi. Teine asi oli muidugi doktoritöö, mille kallal ka ponnistada üritasin; tõsi, praktikas moodustas see töönädalast ikkagi üsna tagasihoidliku osa, sest otsisin endale pidevalt õppetööst asendustegevusi. Ja eks neid asendustegevusi jagus ka - selle nädalaga lõppes semester, mul oli veel vastu võtta kaks eksamit, hinnata ca 15 esseed ja ühe teise aine kursusetööd ning paarsada väiksemat ülesannet ühe kursuse raames. Siis oli vaja tegeleda veel erinevate hädalistega, kes mingil põhjusel varem oma asjadega maha saanud polnud, välja ilmus suur hulk mu juhendatavaist jne. Miks kõik nii ühte nädalasse kuhjus? Aga sellepärast, et miskipärast on ümber tehtud ülikooli akadeemiline kalender ning semester lõppes kõigi üllatuseks juba poolteist nädalat enne kuu lõppu. Sel põhjusel võtsin ühe aine suulist eksamit vastu suisa pühapäeva õhtul - tegemist oli vahetustudengitega ning osa neist oli vahepeal koju sõitnud, lootes antud aine sooritada alles jaanuari lõpus (kuna neid oli ainult kolm ning enamik nende sooritusi jäi sessi esimesse poolde, siis leppisime kokku, et kohtume alles päris semestri lõpus). Lisaks ilmestas veel nädalat üks võetud ülikooliväline lisatöö, mille tähtajad kukkusid.

Aga nädal ilmestus veelgi. Neljapäeva õhtul sain sellise kõhuvalu ning hakkasin üle keha värisema, et elukaaslane sõidutas mind igaks juhuks EMOsse. Seal rebiti mind kohe siruli, saadeti uuringutele ja siis pandi haiglasse. Sellega seoses möödus reede pigem töövabalt - st siis, kui ma oma isiklikud asjad, sh telefoni uuesti kätte sain, tuli muidugi veidi tööd teha - üritusi ümber planeerides ning oma parimaid kolleege veidi ekspluateerida jne, sest reede pidi olema üsna kohtumistemahukas päev. Isegi eksamiküsimused sai kolleegi abiga haiglavoodis ja telefoni teel osaliselt ära uuendatud. Ja pisiekraani abiga läbi loetud paar tudengitööd. Õhtul sain kätte ka oma arvuti, et asuda likvideerima veel üht võlga - üks lõpetaja ootas oma lõputöö retsensiooni. Laupäeval sain haiglast õnneks välja ning siis sai naastud eksamitööde parandamise jmt tegevuste juurde ning ka pühapäev möödus aktiivselt ennekõike oma lisatööga tegeledes, aga ka eksamit vastuvõttes ning hindeid välja pannes.

Vahelduseks selline nädal

71h

07.01-13.01.2013

Kunagi kirjutan siinsesse blogisse ka artikli sellest, kuidas õppejõud puhkamas käib. Antud nädal möödus palmi all. Muidugi, ega töövaimsus mu ümberpaiknemisest ennast eriti häirida ei lasknud ja eks ma putkasin minema ka osalt selleks, et rahus tööd teha. Lamamistoolis päikest võttes sai ühtlasi läbi loetud paarkümmend artiklit ning peale päikeseloojangut sai veel omajagu loomingulisemat kraami kokku klõbistatud. Oli väga värskendav ja hoopis teistsugune nädal! Ja ma olen puhanud ka!

54h

31.12.2012-06.01.2013

Head uut aastat! Peale peojärgse pohmeluse taandumist sai siiski vaikselt tagasi töölainele siirdutud. Nädala esimesed kolm päeva olid keskmiselt 2-5-tunnised tööpäevad ja töö koosnes peamiselt tudengikirjadele vastamisest ja erineva korraldusliku info laialisaatmisest (nii hea on ju mõelda, et veel vana aasta sees teen ära selle ja tolle, aga vähemalt sama rõõmus on ka soovida inimestele kohe peale pidude lõppu hääd uut aastat). Järgmised kolm päeva olid aga 10-13-tunnised. Või noh, mõne päeva kohta võiks öelda ka töö-öö. Peamised tegevusalad olid tudengitööde lugemine, juhendamine ja ühtlasi ka lisaülesanded publitsistika ja eksperthindamise vallas.  

47h

DETSEMBER

24.12-30.12.2012

Ausalt öelda on selle nädala kohta keeruline siia üldse midagi üles tähendada. Olid pühadepidustused ja muud sebimised, oli suutlikkus ka kehatemperatuur kuhugi kassi normaaltemperatuurini kruvida.  Suure osa sellest nädalast veetsin kas voodis või diivanil lesides, kaaslaseks sari "Wire in the blood", kus kliinilise psühholoogia lektor (lektor!) mõrvasid lahendab. Kõik kuus hooaega vaatasin ära. Teisisõnu, ma isegi ei simuleerinud töö tegemist, vaid vaatasin, kuidas teised seda teevad!

Noh, natuke ragistasin ise muidugi ka, kuigi rohkem populaar- kui tõsiteaduslikel eesmärkidel.

Ise loodan, et uuel aastal uue hooga!

11h 

17.12-23.12.2012

Jõulueelne nädal on reeglina selline, kus korralist õppetööd enam ei toimu, vaid toimub esimene eksamivoor ning sellega seonduv eksamiküsimuste koostamine jmt, aga ka aastalõpule omane aruandlus ja jõulupidude voog. Nii minulgi. Töö tegemise asemel sai rohkem ringi sagitud ja suhtlemise ning paberimajandusega tegeletud. Nii et töö mõttes oli mul parajalt alamõõduline nädal.

35h 

10.12-16.12.2012

See nädal oli juba suuresti semestri lõpu nägu. Tööülesanneteks olid loengute ettevalmistamise kõrval lisaks ka kordamisküsimuste koostamine, tudengite esseede tagasisidestamine, juhendatavatega suhtlemine jmt. Ja et on aastalõpp, siis tuleb tegeleda ka mitmete korralduslike asjadega - täita ETISt, valmistada ette kandideerimispabereid jmt. Semestri lõpust tulenevate täiendavate töökohustuste kerge kasvu tõttu andsid õppetööga seotud kohustused sellel nädalal kokku juba kuskil 30 tunni kanti ning arenduspoolega seonduvad tegevused ligi 10 tundi.

Aga üldiselt oli töö plaanis suhteliselt mõnusa tempoga nädal. Mitte 5km võistuujumine, vaid pigem vaikselt spaas ligunemine. Tõsi, nädalalõpp kiskus taas intensiivsemaks.

52h

03.12-09.12.2012

Detsember algas pingelangusega. Peaaegu et puhkusega. Äratuskella ma tol nädalal vist ei kasutanudki, magasin nii kaua kui torust tuli, ja und mul jagus, nii hommikuti, õhtuti, kui ka lõunauinakuks. Ülikooli läksin minimaalselt, sest ega seal kolimisega seoses poleks ausalt öeldes ka kuskil olla olnud. Kodutöönädal ütlesin endale. Ja siis muigasin, et nii vähe tööd pole ammu tehtud.

Tervis oli muidugi ka selline, et voodis lesimine tunduski kõige õigem mõte, hommikud algasid iiveldusega, mis hakkas lahtuma alles paari tunni möödudes. Ilmselt seotud pingelangusega. Või siis õnnestub mul hangitud toidulisandite abiga see gripilaine minimaalse mõjuga läbi põdeda?

Kolmel päeval käisin siiski ka ülikoolis, kahel neist loengutega seoses, kolmandal ise kuulajana. Aga üldiselt, vaikselt hakkab eluisu taastuma. Hetkel olen lootusrikas, ehk järgmine nädal saab töises plaanis tegusam ning ehk juba ka kordaminekuterohkem.

40h 

NOVEMBER

26.11-02.12.2012

Sportlased teavad hästi, et igale pingutusele peab järgnema lõdvestus. Soojendus, pingutus, lõdvestus, soojendus, pingutus, lõdvestus jne. Ega tegelikult vaimutöögi väga teistsugune ole. Tegelikkuses on olnud vägagi intensiivset tööaega, kus töönädala pikkus 60-70 tundi, juba ligi poolteist kuud jutti. Ning ma siiralt loodan, et lõdvestus samas mahus olema ei hakka, sest tegemist jagub.

Aga. Eelmise nädalaga sai joon alla tõmmatud ühele väga pikaajalisele pingutusele, saime ühele poole oma uuringuga, tänu millele ka suveperiood on siinses graafikus täis neid töökoormushaake, mitte ei möödunud puhkuse tähe all. Maha sai peetud kolm loengut, neist üks n-ö külalisloeng ühe teise õppejõu kureeritud aine raames ning kaks pikemat õhtust töösessiooni oma ainetes. Lisaks sellele jäi nädalasse ka ohtralt meediasuhtlust: kirjutasin kokku kolm kirjalikku analüüsi, vastasin ühele pikemale intervjuule, käisin neli korda raadios ja andsin hunniku (kuskil pool tosinat) lühiintervjuusid lisaks. Ei tea, kas mõni ministergi ühes nädalas intensiivsemalt suhtlema peab? Tõsi, neil on puhvriks taga terve tiim, minul tuli kõik algusest lõpuni ise ära teha, sedagi põhitöö kõrvalt.

Kokkuvõttes oli töönädal nagu kõik eelnevadki, ainult selle vahega, et mul oli nädalas kaks täielikku puhkepäeva - isegi arvuti tegin lahti vaid korraks, et kontrollida üht toiduretsepti - ning lisaks tegin nädala sees ühe magamispäeva, et korvata neid pea kuu kestnud kell 4 ärkamisi. Muidugi, varaseid äratusi oli selgi nädalal - nii esmaspäeval, kui ärkasin kell 4.30, teisipäeval, kui äratus oli 5.30, et enne tööpäeva algust üks artikkel teele panna, ning reedel, mil ärkasin 5.30, sest ka siis poleks ma oma tegemistega õigeaegselt lihtsalt valmis jõudnud.

55h

19.-25.11.2012

Nädal algas intensiivselt kirjutamislainel. Teisipäeva hommikuks kandis see ka esmaseid tulemusi. Sealpaigus sai ka pisut pinget lõdvendatud: sain isegi korra kinno ning ühte seminari, mis mulle kohustuslik polnud. Aga oli mõnus vaheldus ka näha õppimise situatsiooni väljaspool auditooriumi, mida ise ohjama pead ning arutleda põnevatel teemadel. Kolmapäeva esimene pool möödus üldse kodus ja suhteliselt lössis olekus, ehkki üht-teist sai tehtud nii hommikul kui pärastlõunal kui õhtul. Ja eks sellele järgnes uuesti vähe intensiivsem periood: nii neljapäeval kui reedel sai ärgatud kell 4 ning tööpäev lõppes kõige varemalt kell 20. Näiteks reedel tegelesin varahommikul kirjatööga, seejärel levimeedia artiklitega ning loenguslaididega, kell 11 tuli kihutada autorehve vahetama ning sealt otse tudengite vastuvõtule. Lõuna, kaks võileiba, sõin autos, sõites krematooriumi ja tagasi. Sealt liikusin otse edasi ühele projektiarutelule, kus paralleelselt aruteluga toimetasin loenguslaide, sealt tunniks kohvikusse, et lõpetada artikkel ning sealt otse juba loengusse. Kell 20, kui lõpetasin, sõitsin otse koju. Nädalavahetuseks olin nii surnud, et hommikuti voodist välja ronimine nõudis üleinimlikku pingutust. Peale paarile tunnisele suutlikkushetkele laupäeval tegelesin peamiselt perekondlike ürituste või magamisega. Pühapäeval suutsin arvuti avada ja voodis end nii palju püsti ajada alles kuskil 15 tuuris. Aga siis kestis tööpäev ka kuni südaööni ja pisut peale

67h

12.-18.11.2012

Kurb nädal. Teisipäeval lahkus meie hulgast maailma üks kõige lahedamaid ja karismaatilisemaid vanaisasid, laupäeval olid matused. Mõtlesin, et olin juba jõudnud leppimiseni selle maailma kõige loomulikuma paratamatusega, sest arstide lubatust kingiti talle niikuinii rohkem kui aasta ja kaotusvalu torkis takka juba suvel, aga ei. Kalli inimese kaotus on alati traagiline.

Ilmselt selle sündmuse ja vahepealse ületöötamise koostoimel ärkasin ma kolmapäeva hommikul kurguvalu, köha, kohutava enesetunde ja palavikuga, jätsin ära kõik tollel päeval aset leidma pidanud koosolekud ja kohtumised (neid oli kokku viis) ning jäin kodus voodisse. Mõistagi mitte üksnes põdema, sest tööd oli sel nädalal lihtsalt nii palju, ent siiski, paljudest rabistamistest kõrvale. Olukord ei muutunud ka neljapäeval, sest paranemise märke ei ilmnenud ingveri, sidruni, mee, tablettide, tinktuuride ja pastillide toimelgi. Hea küll, tuleb siis tänane loeng ka edasi lükata. Mis seal ikka, ongi teine tegelikult individuaalaine ja mul loengupidamise kohustust pole. Pealegi hakkas mu niigi karune hääl kaotama igasugust jõudu, ma ei kujuta ette, kuidas ma kolm tundi vastu pidanud oleksin. Ja reede? Vabandust, hullem, mitte parem. Tol päeval käisin isegi kontoris ja muid asju ajamas, palavikku enam ei olnud, aga hääl - seda ju ka polnud! Kõrist väljusid vaid vaiksed kraaksatused eri oktavitest. Enam-vähem inimese moodi häält suutsin teha vaid hästi vaikselt. Niisiis, vaiksel häälel sain oma asjad aetud, näiteks ühe juhendatavaga kohtutud, kellega olime pidanud kohtumist korduvalt eri põhjustel edasi lükkama, aga õhtuse loengu olin sunnitud jälle ära jätma.

Aga tööd jagus selletagi. Uskumatu, kui graafikuid vaadata! Töötunde tuli kokku täpselt sama palju kui eelmisel, tippnädalal. Eks selles sisaldub omajagu haltuurat ka, näiteks ühe mitteakadeemilise erialaajakirja kirjatöö ja raadiokommentaar, veel valmistasin ette üht rahataotlust instituudile ning oma kandideerimispabereid tuleviku karjääri silmas pidades. Näis, kuidas sellega läheb. Igatahes tuli taaskord rohkem kui 12-tunniseid tööpäevi kolm ning koond kõigub endiselt 70 piirimail. Järgmine või vähemalt ülejärgmine nädal peaks aga loodetavasti juba pisut hõlpu tooma.

66h 

05.-11.11.2012

Läänerindel muutuseta. No üht-teist on ikka tehtud ka saanud, aga töötempo on jäänud enam-vähem samaks, pisut kasvanud. Nädala algus oli rahulikum, see-eest neljapäev ja reede kujunesid 15-16-tunnisteks tööpäevadeks, mil ärgatud sai kell 4 ning tööd murtud enam-vähem nii kaua kuni ärkveloleku suutlikkust jagus. Tõsi, õppetöökoormus moodustab kogu kremplist võib-olla kuskil 25 tunni jagu koos loengute ettevalmistamise ja tudengivastuvõttudega (jah, mu vastuvõtuaeg kogub taas populaarsust), kuid lisaks on veel vaja kirjutada, meediaga jahmerdada jne.

Nädala lõpuks kipub tervis üles ütlema. Loodan, et uue nädala algul saab seda taas pisut turgutada nagu lõppevalgi. Siiski on teada, et see karussell veel aeglustumise märke ei näita.

67h

29.10-04.11. 2012

Ja töökoormus traageldab kõrgustesse. Oli meeletult intensiivne nädal. Nädala pikim tööpäev oli ilmselt esmaspäev, mil saabusin tööle juba kell 7 hommikul ning lahkusin 21.30 ning tööd jäi pisut veel kojugi. Kontorisse koperdasin mõneks tunniks veel pühapäevalgi, sest tööd on lihtsalt nii palju, aga olek tänu väsimusele ja ilmale täpselt selline, et kodus kipub tukk, mitte töötuju peale tulema. Samuti oli suur meediasuhtluse nädal. Ja lisaks tööaja hulka kuuluvatele kohustustele oli veel mitmeid formaalsemaid seltskondlikke ettevõtmisi. Lisaks algasid mul nüüd ka kursused!

Kokkuvõttes kõige hullem polnudki, oli küll intensiivne, aga mingi sisemine tahtmine aitas selle kõik üsna reipalt ka üle elada. Ehkki toss oli kergelt väljas juba teisipäeval, sain end iga päev uuesti elule putitatud.

Aga jah, tuleb tunnistada, et töö kursustega on ikka märksa lihtsam kui kirjatöödega. Neid võib sarnaselt kirjatöödega lõpmatuseni armastusega lihvida ja täiendada, kuid kui kell kukub (loeng algab), siis tuleb joon alla tõmmata ja minna. Edasi on juba särava esituse küsimus. Ja järgmine päev algab uue väljakutsega, mitte revanšihimuga, et oi, teeks selle kirjatöö veel paremaks!

Kokkuvõttes loodan ma, et selliseid nädalaid, kus niimoodi - intensiivselt, aga ka produktiivselt - jaksaks tööd murda, tuleks veel palju! Ehkki pühapäeva õhtul andis kehatemperatuur märku, et nüüd võiks veidi aega jälle ka vabamalt võtta.  

64h

OKTOOBER

22.-28.10.2012

Instituudis oli nii vaikne, et ma ei saanudki esimese hooga aru, mis toimub. Siis selgus, et vahenädal, õppetööd peaaegu ei toimu ning mitmed admin-poole töötajad olid puhkuse võtnud. Minu elu tiksus aga omas taktis ja ikka kursil kirjatööd - adminkohustused - meediasuhtlus - juhendamised. Enam-vähem sellises mahujärjestuses. Suurema osa nädalakoormusest sain aga täis mitte nädala sees, kus oli kole masendav ja sombune, vaid hoopis nädalavahetusega, mil väljas oli ilus valge ja helge. Reipus mitmekordistus ning tulemus oli ka pirakam kui terve eelneva nädala tööl. Hea, kui midagi kontsentreeritult teha saab!

59h 

15.-21.10.2012

Töötempo kogub tuure. Lisaks kirjatööle, mis enamiku nädalast enda alla võttis, oli ühtlasi ka jälle see nädal, kus ajakirjanduslikku musklit tuli punnitada ning samuti läks üsna palju energiat erinevale organisatoorsele tööle - õppekomisjon, teadussuuna koosolek, doktoriseminar, lisaks veel vähem institutsionaliseeritud kohtumised kolleegidega. Kindlasti pole see olnud mahavisatud aeg. Aga selle vilju saab nautima hakata ikkagi alles aastate pärast. Nagu arendustöö puhul ülikoolis ikka.

58h

08.-14.10.2012

Nädal algas üsna hoogsalt ja suurte eesmärkidega: lõpuks oma uurimisraport valmis saada. Ma ütlesin isegi oma teledebüüdist ära, et segajate ja kõrvaliste kohustuste hulka vähendada ning kirjutamisele pühenduda. Nurga taga hiilis aga pidevalt masendus ning nädala alguses tehtud küllalt pikad tööpäevad (esimest korda vaatasin AK-d neljapäeval), millel oli ka pisut tulemuslikkust, siis seda jumalikku valgust, mis raportiga kaugele jõuda oleks võimaldanud, minu peale tol nädalal ei paistnud. Masendus. Paar lootuskiirt jõudis aga minuni pühapäeva õhtul. Näis, ehk aitavad need nädalast maksimumi võtta!

44h

01.-07.10.2012

Oktoober algas tasakaalukalt. Arvestades kehva tervislikku vormi, otsustasin ennast takka sundida nii vähe kui võimalik, aga nii palju, kui parasjagu hädavajalik + veel nii palju kui parasjagu tahtmist on. Selline taastumise nädal.

Õppetöö vallas oli võtmeteemaks tol nädalal juhendamine. Olin ise endale sellesse nädalasse mitu juhendamisteemalist kohtumist planeerinud, sest tudengitel on aeg hakata tõsisemalt kirjandusseminari peale mõtlema. Kokku kohtusin kuue tudengiga - üks käis kodus külas kirjandust laenutamas, ühega kohtusime üle Skyple'i, sest ta on hetkel välisvahetuses, kahega kohtusime grupiviisiliselt, sest tudengid avaldasid soovi kirjutada sarnasel teemal. Algsest kõhklusest arenes kohtumise kestel sünergiat küll. Lisaks praktilisele tööle sai juhendamise teemal piike murtud ka kolleegidega, kes otsustasid millegipärast, et sel aastal peavad professorid ja lektorid kõik võrdsel hulgal bakatudengeid juhendama... loogika, millele ma pihta lõpuni ei saanudki. Professoritel tuleb ju ka magistreid ja doktorante juhendada, mida aga näiteks minusugune noor lektor ametlikult veel teha ei tohi. Aga eks ma siis informeerisin tudengeid eksklusiivsest võimalusest (neid, kes minu juhendamisel tööd juba alustanud ei olnud) ja näis, kuidas see intsident laheneb. Ausalt öeldes olen aga veidike mures. Möödunud aastal juhtus nii, et kuigi ma saatsin kolm inimest kolleegi nõudmisel talle juhendada, lõpetas neist ainult üks, kes oma pärisjuhendajaga eraviisiliselt vist kordagi ei kohtunud, vaid käis kangekaelselt minu konsultatsioonides edasi. Aga näis, kuidas sel aastal välja kukub.

47h

SEPTEMBER

24.-30.09.2012

Mõnus ja puhanud nädala algus asendus - oh ei, jälle! - haigusega. See kord isegi julmemalt, sest köha tõttu kippus reedel ära kaduma seegi põskkoobastesse jõudnud nohust nasaalne hääl, mida paar päeva enne seda väljastada suutsin. Samas oli mitmeid tegemisi, mida edasi lükata polnud võimalik. Mõned juhendamiskohtumised nügisin siiski kokkuleppel tudengitega järgmisse nädalasse.

Muidu kippus nädal mööduma ennekõike õppejõutööga mittehaakuvate tegevuste tähe all: raadio, külalisloeng, ühe artikli käsikirja paranduste sisseviimine, teadusseminar jne. Teisisõnu, täistöönädala saab vabalt kokku ka ilma igasuguse õpetamiseta!

Nädalavahetuse pühendasin aga pea täielikult mittetöistele tegevustele, peaasjalikult magamisele.

39h

17.-23.09.2012

Selle nädala töötunnid sain suuresti täis kahe ja poole päevaga. Siis pakkisin asjad ja panin nelja tuule poole ajama, et end veidi sõbralikumas kliimas pisut kosutada. Üks ammu planeeritud meelelahutusliku fookusega ettevõtmine. Aga nagu ikka, pikendatud nädalavahetuse eelduseks on, et kõik olulisemad asjad enne seda aetud saab. Selle nädala võtmesõnadeks olid esimene auditoorne kohtumine tudengitega, paneelis osalemine Väga Tähtsate Inimeste Konverentsil, aga ka Eesti Sotsioloogia liidu missioonikonverents, millest mingi hetk postitustes põhjalikumalt. Üldiselt olin aga omadega juba nii läbi, et nii pea, kui ma kasvõi kõige väiksema asjaga pingutasin, tekkis selline iiveldus, et eluisu tahtis kaduda. See on muidugi mõistetav ka, sest lõviosa töötundidest ehk 36 sain kokku kahe ja poole päevaga. Nädala teine pool oli aga hoopis teine asi. Ja põhiline töine tegevus seisnes erialase kirjanduse lugemises. Mõnna!

41h



10.-16.09.2012

Esmaspäeval sain õnneks antibiootikumid peale ja nädala teises pooles hakkas vaikselt tervis taastuma. Nädal möödus taas uuringuraporti tähe all, ehkki mitte päris nii edukalt kui oleks lootnud. Mis parata, haigus ei hüüa tulles.

Nädala kõige ekstreemsem päev oli ilmselt neljapäev (ühtlasi ka esimene palavikuta päev!), mis sai tõustud juba kell 4.30 ja raportit kirjutama hakatud. Taastumine on ilmselt aga alles üsna algfaasis, sest reedel enam sama teha ei suutnud.

PS: Nagu tähelepanelik lugeja märkab, siis on september juba täies purjes, aga minul on auditoorne õppetöö endiselt nullis. On jah - arvestades juba kevadel oma teadustöö koormust, planeerisin loengute alguse sügissemestri teise poolde. Ja töökoormust vaadates, eks õigesti tegin. Järgmine nädal saan siiski põgusalt juba ka juhendatavatega kokku.  

03-09.09.2012



September on alanud üsna ebaõnnestunult. Teisipäeva õhtul jäin haigeks. Palavik püsib ka uue nädala algul. Ent tööd on nii palju, nii palju... algul mõtlesin, et ehk ongi teine pingest tingitud. Esmaspäeval sain töölt koju alles 1 paiku öösel. Kuid siis peaks ju aitama puhkus ja uni? Antud juhul pole vahet tänini. Aga tööd on palju. Siis tegingi nii, et paar viimast päeva nädala sees katsusin rohkem puhata ning tööd tegin nädalavahetusel. Summaarselt ikka kokku 51h.