Hirmuained

 

Suvehooaeg ajakirjanduses on veidi ruumi teinud akadeemilistele teemadele. Pean silmas Peeter Lorentsi kurikuulsat loogikaeksamit IT Kolledžis, millest 135 tudengitläbi kukkus. Mis see nüüd siis oli? Lõplik tõestus sellele, et noorus on hukas? Eesti kõrgharidustaseme näitaja? Ühe kibestunud õppejõu lugu?

 

Tegelikult on see üsna arhetüüpne jutustus, millega on kokku puutunud pea iga inimene, kes kunagi kõrgkoolis õppinud. Selliseid hirmuaineid on olnud meil kõigil ja mulle tundub, et mingis mõttes neid isegi peab olema.

 

 

Aastaaruanne

Semestri lõpuni on jäänud veel nädal ning minul on algamas puhkus. Enamiku ainetega on ühel pool, veel vaid viimased hädalised lihvivad töid, et hinnet kätte saada. Seega oleks ilmselt aeg – nii nagu eelmiselgi aastal – anda aru.

Lühidalt on selle aasta tegemised järgmised:

• Loetud kursuseid: 10 
• Auditoorseid õppetöötunde kokku: 232 
• Kaitsmiseni juhendatud lõputöid: 5
• Õppeaasta jooksul valminud teaduspublikatsioone: 4, neist tipptaseme artikleid 1
• Töötunde (september-juuni): 2237

Auditoorse õppetöö arvestus on mul veidi erinev sellest, mis kajastub palgalehel. Nimelt ei kajastu mu ametlikus koormuses individuaalained, aga mina olen nad kajastanud selles mahus, mis meil otseselt ainega seonduvaid kokkusaamisi tudengitega olnud on. Kokku olen sel õppeaastal pannud hindeid välja 12 aine raames, ent kaks neist olid sellised, kus me auditoorseid kohtumisi eriti ei teinud. Veel kolm sellised, kus auditoorne töö on n-ö mitteametlik (ehk mille eest mulle ei maksta) ning siis seitse kursust, mis on n-ö „täiemõõdulised“ kursused ning mis moodustavad ilmselt ka valdava enamuse mu auditoorsete tundide mahust (nii 210h).

Juhendasin sel aastal võrreldes varasematega (eriti eelmise aasta 12-ga) võrreldes ikka märgatavalt vähem. Eks oli kõhnem aasta ka. Esiteks määrati mulle vähem juhendatavaid, teiseks jätsid vähemalt pooled sel aastal lõpetamata. See-eest saab aga kiidelda kvaliteediga – kõik kaitstud tööd jäid vahemikku A-st C-ni ning olid ka üldiselt väga heal tasemel. Mitmel tööl on lootust saada suisa artikliteks.

Artiklite osas oli aasta samuti kasin. Ilmus päris palju eelmisel aastal hakkama pandud kirjatöid, aga selle õppeaasta 9 kuu jooksul olen suutnud toota vaid neli (enam-vähem-)teaduspublikatsiooni. Eks siin annab tunda see teadusprojekt, millega sügissemestri ametis olin, kui ka väga suur loengukoormus. Kuue kursuse ja juhendamiste kõrvalt üks tipptaseme artikkel toota pole sugugi paha tulemus ju, eriti arvestades, et lisaks olen püüdnud pühenduda katusartikli kirjutamisele, mis praegu veel publikatsioonide statistikas ei avaldu. Seega on lootust, et järgmine aasta saab tulla jälle publikatsiooniderikkam.

Kokkuvõttes oli jälle üks äärmiselt töökas aasta. Kui töötunnid nädalatega jagada, siis tuleb keskmise töönädala pikkuseks ca 53 tundi. Ja seda ilma puhkust maha arvestamata.  

Ja eks ta oli ka üks väga, väga raske aasta. Terve sügistalvise perioodi olin järjepanu haige, vahepeal oli eluisu lihtsalt kadunud, kuskil aprillis hakkasin alles tasapisi inimeseks muutuma. Nüüd, kus suvi on käes, olen uuesti rõõmus ja rahulik. Saab küll. Tuleb lihtsalt tasapisi edasi pusida ja mitte püüda ilmvõimatut. Ja kui enam kuidagi ei saa, siis on mulle ka alternatiivseid rakendusi.

 

Veel üks uuendus

Tegin oma tööaja arvestuse lehel uuenduse, ühe arvepidamistulba veel. Nimeks sai tal "Põhitöö" ning tähistama hakkab see neid tegevusi, mis ei seondu otseselt mu lektori ametijuhendis olevate kohustustega, vaid on kas eraldi tasustatavad lisatööotsad (nt täiendavad uurimisprojektid, igasugu lepingulised asjad jms) või vabatahtlikud ettevõtmised (nt mu panus kodanikuühiskonda, erialateemade kommenteerimine meedias, mille eest reeglina samuti eraldi tasu ei maksta, jne). Küll aga arvan põhitöö koormuse hulka muu teadustegevuse nagu artiklite kirjutamise, doktoritöö edenemise (loodetavasti ei figureeri see siin enam kaua) ning arendustegevused, nagu koosolekutel käimise, materjalide ettevalmistamise jmt. Sest nii teadus- kui arendustöö on eeldatav osa õppejõu tööst.

 

Idee oli tingitud mu otsese ülemuse korduvatest kommentaaridest koosolekutel, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et tema meelest ei panusta kõik päris oma põhipalga vääriliselt. Isiklikult võtmiseks mul väga suurt põhjust pole, kuna oma lektorikoormuse töötan auga täis. Tõsi, veidi on norimist olnud, et need 7 kursust aastas, mis ma 2012/2013 õppeaastal lugesin ei tee päris lektori täiskoormust kokku. Aga noh, see selles.

 

Siiski, arvet tasub pidada, et prioriteedid paigas püsiksid. Seda enam, et olen endale nüüd üsna mitu tööotsa juurde kogunud - praegusel hetkel on mul lektoritööle lisaks veel üks pikaajalisem töösuhe, üks lepinguline lühiajalisem kohustus ning üks pikaajalisem vabatahtlikkuse alusel võetud kohustus (millele varsti lisandub ilmselt veel üks).

 

Märkimist väärib kindlasti ka asjaolu, et alustan ajamõõtmist nüüd, kus otsene õppetöö ära kaob. Seega, ma ei sea endale praegu ka eesmärgiks saada kokku 40 tundi õppejõutööd. Alanud on õpetaja-töö kolm head asja - juuni, juuli ja august. Aga teadust ja muud sellist tuleb ikka teha ning  taustale jäävad tiksuma ka paar juhendamist ning kursuste ettevalmistamine.

 

Vaatame siis, kuidas läheb.