07.05-13.05

ESMASPÄEV

Panin äratuse kella 7ks, aga endiselt oli kuidagi väga väsinud olla. Kuigi magatud oli juba ligi seitse ja pool tundi. Tukkusin veel pisut ning sain püsti ca 7.30 paiku. Siis aga sai kohe ka asjatama hakatud. Tol päeval oli eksam ning eelnevalt tulid veel ka eksamiküsimused ette valmistada. Ja et kõik ühe soojaga tehtud saaks, valmistasin ette kõigi kolme eksamivooru küsimused. Selle peale läks aega kuskil 2,5h. Testid. Tuleb tüüpküsimusi varieerida, üht-teist uut loengute põhjal välja mõelda, ning olemasolevate küsimuste vastuseid varieerida. Seejärel jõuan veel pisut tudengikirjadele vastata, kui tulebki juba minna. Tööd vaja printida, eksamiruum ette valmistada, jne.

Eksam kulgeb nagu ikka. Tavapärasega võrreldes on kirjutamise ajal pisut vähem nihelemist, kuigi on ka oma pahupool: printisin eksamitöid küll 25 töö jagu varuga, kuid kaks tudengit jääb ikka ilma testita. Lepin nendega kokku, et nad saavad veel 20 minutit valmistuda, ning kirjutavad eksamit minu juures kabinetis peale teisi. Lugu laheneb lõpuks õnnelikult; isegi mitutpidi, sest mõlemad nad sooritavad eksami ka edukalt. Ja ka üldiselt läheb tudengitel täitsa hästi. Arvestuse sooritavad positiivsele tulemusele üle poole tudengitest. Tõsi, kui hindeid sisse kannan, on näha väga suuri kõikumisi erialade lõikes: selgelt on õppekavasid, mille õppurid sooritavad suurel hulgal ainet hästi ning selliseid, kui enamikul läheb kehvasti. Ei teagi, milles asi – kas vastuvõtutingimustes, selles, et teatud tudengid on lihtsalt harjunud rohkem õppima ja teised mullipuhumisega läbi saama, või eksami vormis – testis.

Igal juhul on testil selged voorused: eksamitööd (68) saavad parandatud kuskil tunniga ning teise tunni jooksul jõuan sisse kanda ka tulemused õpikeskkonda (et tudengid teaksid, palju nad punkte said) kui ka õppeinfosüsteemi (ametlik hindamisleht, kust vaatab vastu „arvestatud“ või „mittearvestatud“). Lisaks jääb tosin tudengit minu tegevuse tulemusel hindeta, sest nad pole ainesse registreerunud minuga, vaid on „ülejäägid“ sügisesest ainevoorust, kui sama ainet luges teine õppejõud; ja samuti pole nad vaevunud registreeruma minu pessa õpikeskkonnas. Nii hakkan saama paanilisi kirju stiilis „teistel on hinded väljas, aga mina ei tea midagi“. Samas sügisese vooru õppejõu assistent on haige ning tal läheb pisut kauem, et kontrollida, kas antud seltskonnal on ka praktikumid sooritatud; seejärel pean tulemused veel saatma õppekoordinaatorile, kes need õppeinfosüsteemi sisestab. Tollel õhtul, kui ma istun instituudis ja üritan keskenduda tudengitööde lugemisele, mõjub see kõik aga suhteliselt ärritavalt.

Kuskil 16 tuuris trehvan kolleegiga ning me läheme koos sööma. Peale seda naasen instituuti ning asun uuesti juhendatavate produktsiooni lugema. Kuskil kella 22 tuuris tunnen, et kõht on suhteliselt tühi ning pool tundi hiljem asun ka kodu poole teele. Põhjus lihtne: pitsabaar, kust kõige lihtsama vaevaga õhtusöögi saan tellida, pannakse kell 23 kinni.

13h

TEISIPÄEV

Kõik kordub nagu muinasjutus. Äratus kell 7, sel korral ärkan juba reipamalt ning istun arvuti taha. Tol päeval alustan projekti teemadel. Olen saanud vastuse ühelt välisuurimisassistendi kandidaadilt koos üsna mitmete järelpärimistega. Samuti on lõpuks see päev, kus ma saadan listi ka kolleegidele teate, et jee, meil on selline ja selline uus uuringuprojekt; ning vahendan muud infot. Siis aga lülitun tagasi juhendamiste lainele, sest keskpäevast on mul vastuvõtuaeg ja mul on endiselt arvutis kuhil lugemata lõputöötoorikuid. Ja siis algab maraton. 12-14 võtan tudengeid vastu, seejärel üritan kiiruga välja printida materjale algavaks loenguks ning samuti tudengite ettekandeid õhtuseks seminariks, 14-17 istun ise tudengina loengus, siis lidun uuesti õppejõu rolli ja seminari. 17-19.30 on seminar ning saan taas pidulikult ühe ainega ühele poole. Muidugi tuleb veel eksam ning samuti saan lugeda mitmeid esseid, aga loengud-seminarid, adjöö! Peale seda lähen sööma. Koju jõuan ca 21.30 ja mul on selline uni, et pärast pisikest jalutuskäiku ümber kvartali vajun voodisse ja peatselt ka uinun. Adjöö, teisipäev!

12h

KOLMAPÄEV

Äratus kell 7 nagu ikka ning päev algab nagu ikka hommikukohvi kõrvale juhendatavate töid lugedes ning tudengite kirjadele vastates. Kell 9 asutan aga end kooli poole liikuma. Tunnike genereerimist-programeerimist veel instituudis, ning seejärel algab koosolekupäev. Esmalt kolleegi venia legendit kuulama, seejärel on instituudi nõukogu koosolek, kus esitletakse õppejõukandidaate ning toimuvad mitme õppejõu valimised. Kokku kulus selleks seoses segadusega valimissedelitega kuni 15.30ni, mil jooksin juhendatavaid vastu võtma. Peale oma juhendatava astus läbi veel üks kolleegi juhendatav, kelle tööd ma retsensendina möödunud semestril hindasin ning läbi laskma ei soostunud. Ja minu filosoofia ütleb, et mis s*tasti, see uuesti, ja et kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Sellega saan ühele poole umbes-täpselt kella viieks, ning jooksen instituudi teadusseminari. Lõpetame kell 19.30, ning kaalun, kas minna instituuti juhendatavate töid lugema, või kolleegidega publisse. Lõpuks publ võidab, sest 12-tunnine tööpäev on juba selja taga ning süüa olen jõudnud ainult koosolekul. Hea oli see, et paar sisulist teemat sai ka läbi arutada.

12h

NELJAPÄEV

Äratus kell 7, tööpäev algab 7.30. Saadan mõned meilid, ning loen ja tagasisidestan ühe juhendatava tööd. Kell 9 tuleb liduda linna poole, sest ootab hambatohter. Kella 10.30 paiku olen tööl ning lisaks paarile kirjale kiirkorras vastamisele loen õhtust seminariteksti ning valmistan ette õppetööd. Kella 14st 20ni on õppetöö. Kodus kirjutan veel mõned kirjad ja ajan paar asja joonde, kuid midagi suurt enam ette võtta lihtsalt ei jaksa.

12h

REEDE

Kuna reedel mul ühtki koduvälist kohustust pole ning nelja päevaga olen jõudnud teha ära rohkem kui nädalas töötunde olema peaks, siis reede hommikul võtan veidi vabamalt. Tööpäev algab alles kell 13. Samas tööd jagub – postkast on ummistunud juhendatavate tööde ning “hindenõuetega”, kõigest muust ümbritsevast rääkimata.

Kokkuvõttes jõuan tol päeval tegeleda aga üksnes juhendamisega: läbi lugeda ja põhjalikult tagasisidestada neli tööd ning veel neljale anda tagasisidet jooksvates küsimustes. Poe panen kinni kell 2 öösel, kui paar tööd jääb veel lugeda. Aga peale tunnnise poeskäigu pausi sellesse päeva eriti mud ei mahugi. Võib-olla veel taustal tiksuv teller. “Värvilised unenäod” oli päris äge taustafilm sellele lugemisele.

11h

LAUPÄEV

Tööpäev algab kell 9, mil asun valmistuma kell 11 aset leidvaks kohtumiseks. Tõsi, selle sisu ja vorm erineb oluliselt minu tavapärasest kohtumistest: täna trehvan Prantsuse-USA intellektuaali Guy Sormaniga, kes seoses Lennart Meri konverentsiga Tallinnas käimas, et vahetada mõtteid populismist. Seda tööks ja laupäeva tööpäevaks lugeda on seega oma mööndustega. Ent siiski. Juhendatavate töid sirvin ka tol päeval, kuid kuidagi ei saa enam samasugust vunki sisse nagu reedel. Lõpuks panen äratuse pühapäeva hommikul varasemaks ja loodan, et selleks ajaks on vaim värskem ja pilk teravam.

5h

PÜHAPÄEV

Äratus kell 7, ja kohe ka juhendatavate töid lugema. Nii kuskil keskpäevani välja. Sellele järgneb muidugi emadepäevarännak, kust kella 9 tuuris tagasi koju jõudsime, ja minu ainus mõte oli: teleka ette magama. Poolunes vastasin veel hunnikule meilidele, v.a sisulistele, vahepeal laekunud lõputöödele jne.

7h

Kokku: 72h. Aga kõige keerulisem polnudki: ei tea, kas asi oli ilusas ilmas, suhteliselt töövabas nädalavahetuses või ära kukkunud stressorites, aga oli väga reibas ja üldse mitte nii kurnav nädal, kui oleks võinud arvata.