23.04-29.04 Puhkus!

ESMASPÄEV

Tööpäev algab taas kell 6. Esimese pooleteise tunniga jõuan läbi lugeda ühe õhtustest seminaritekstidest (selle, mis pühapäeval lugemata jäi), seejärel saadan kahele juhendatavale tagasisidet nädala lõpul laekunud töödele, valmistan ette päevast loengut ning proovieksami küsimusi. Siis on aeg leekida juba ülikooli, proovieksam välja trükkida ning alustada loengumaratoni.

12-st 16-ni on mul loengud (kuigi tol päeval lõpetan kergelt eduajas), siis söön lõunat, kl 16 saabuvad mulle külla mõned magistrandid, kuid „võõrustada“ ma neid eriti ei jõua, sest samale ajale tekkis veel üks teadusprojekti kiirnõupidamine. Nõupidamine ise minu seisukohalt väga informatiivne või sisutihe pole, aga see-eest jõuan arvutisse toksida mõned näidisteemad, sest olen õhtuses aines lubanud tutvustada ka essee ja teemakavandi nõudmisi ja pakkuda välja mõningaid ideid, mida tudengid teha võiks.  Kla 17st jooksen nõupidamiselt minema, sest sel õhtul on mul veel „Poliitilise kommunikatsiooni“ seminar magistrantidega, mille tõstsime tunniplaanis pisut ümber, sest tavapärasele ajale langeb paljudel ühe tsükliõppeaine loeng.

17st 20ni on seminar, mis oli igati meeleolukas; alustuseks saabus üks tudeng õhupallidega (mulle!), sest kampaaniakommunikatsiooni loeng ju; samuti kuulasime tol korral üht ettekannet möödunud valimiste kampaania analüüsist, ning lisaks arutasime läbi kaks teksti. Olin tollele kohtumisele planeerinud veel ka ühe lühifilmi vaatamise, et seda analüüsida, kuid kuna tund kiskus hiliseks ja tudengid vabanduste saatel järjest lahkusid, ei olnud mõtet paigalejääjaid lisaülesandega koormama hakata.

Peale loengut istusime veel maha ühe mu juhendatavaga ning arutasime tema teemat ja lõputöö kirjutamise perspektiive; kuskil 20.45 paiku lahkusin ülikoolist ning võtsin ette veel viimase tööalase kohtumise: sõitsin läbi ühe kaubanduskeskuse juurest, kus üks teine mu juhendatav lõpetas just tööpäeva, et laenata talle järgmisel päeval aset leidva intervjuu tarbeks diktofoni. Päevane pidev ringitõmblemine tekitas „maja ja päkapiku efekti“, kus käisime mõlemad üksteist otsides mööda ülikooli ringi, kuid diktofoni vahetuseni ei jõudnud.

Koju jõudsin ca 21.30; vastasin veel pisut kirjadele ja korraldasin üht-teist, tund hiljem aga ronisin voodisse ja varsti uinusin läpakast filmi vaadates.

15h

TEISIPÄEV

Äratus kell 7 ja ma ei hakanudki esimese asjana tööle, vaid hoopis ... pakkima! Pärastlõunal läheb lennuk, mis viib mind igapäevasagimise juurest veidikeseks eemale, ja peaks andma mulle mõned päris töövabad päevad. Seejärel tirin uuesti välja esmaspäeval tehtud leheküljepikkuse to-do-listi ning asun veel tegemata tegevuste juurde. 10ks sõidan linna, viin raamatukokku ära kolleegi kaudu laenutatud raamatu, ning seejärel juba vastuvõtuajale tudengeid ootama. Tõsi, see on esimene kord, kus ma saingi 2h praktiliselt üksipäini istuda: mu tosinast juhendatavast ei jõua sel korral kohtuma mitte ükski. Saan veel paar kirjalikku sooritust, mida siis vastuvõtuaja raames  tagasisidestan, kuid ülejäänud ajal on mul võimalik tegeleda muude vähemalt sama kiirete asjadega: vaatan veel kord üle ühe artikli keeletoimetatud versiooni, viin sisse vajalikud parandused, ning kaasajastan oma autoritutvustust, imestades ise ka, kui palju on muutunud võrreldes aastaga 2008, kui ma olin veel tatine magistrant, tegemas oma esimesi sammukesi, ja kirjutasin oma esimest artiklikest. Tundub, nagu oleksin juba jõudnud elada üsna mitu erinevat elu. Siis saab lõpliku lihvi veel „Poliitilise kommunikatsiooni“ esseejuhend; taksost ja lennujaamast saadan veel paar kirja, ning enne õhkutõusmist panen üles järgmise kohtumise seminaritekstid, teavitan tudengeid järgmisest vastuvõtuajast, jne.

Lennukisse olen kaasa võtnud paari käsiloleva artikli väljatrükid ning veel mõned erialatekstid, kuid tegelikkuses ma magan. Magan ja loen The Economisti, mida ma vist viimati jõudsin nii põhjalikult lehitseda kuu aega tagasi.

Nüüd võib vist küsida, et kust see siis nii äkki tuli? Tõepoolest, erinevalt tavapärasest ei lendagi ma ühelegi projektikohtumisele ega konverentsile, vaid täitsa asja eest teist taga, ja oma kulude ja kirjadega. Koos elukaaslasega, kellel rohkem sisuliselt asja. Eks see ongi see koht, kus tulevad välja lektoriameti plusspooled: normeerimata tööaeg (see ei tähenda ainult seda, et ma võin rühmata kasvõi 100 tundi nädalas, vaid ka seda, et ma saan üsna olulisel määral ise otsustada, millal ma seda teen), no ja reisimisvõimalusi annavad muidugi ka vajadus käia konverentsidel, osadus projektides jne, kuigi antud juhul pole see teema. Pluss lihtsalt asjade kokkulangevus, kuna mul lükkus suurem osa antud nädala õppetööst lihtsalt teistele päevadele.  Nii siis juhtuski see, et pisut vähem kui nädal enne reisileminekut broneerisin endale lennupiletid ning võtsin teadmiseks, et pisut puhkust ja mõnusamat kliimat on igati välja teenitud.

5h

KOLMAPÄEV

Üle kuu aja pole olnud vist sellist päeva, kus ma isegi mitte korraks ei tee lahti arvutit, ega koba erialase lektüüri järele. Mu ainsateks paberkaaslasteks on linnakaart ja Lonely Planet. Aga pool päevast veedan voodis, sest organism tahab puhata ka.

0h

NELJAPÄEV

Vahelduseks pisut töisem päev. Jään hotelli ning tegelen oma asjaajamistega: tõlgin projektitaotlust, kirjutan infokirju ning kavandan projekti läbiviimist. Et uuel nädalal saaks uue hooga pihta hakata. Vahepeal teen sellise strateegilise vea, et piilun postkasti poole. Ma võib-olla kunagi kirjutan siia ka sellest, milline näeb välja õppejõu postkasti sisu ja kui paljudele kirjadele näiteks nädala jooksul vastata tuleb, aga sedakorda ehmatasin ka ise sellest inforikkusest, mis sealt vastu vaatas. Ma polnud postkasti vaadanud ca 48 tundi ja... telefonil läks nende allatõmbamisele ikka päris vingelt aega. Seejuures kontrollisin ainult kahe postkasti sisu kolmest; neid, mis mul telefoniga ühilduvad; TLÜ ametlikule aadressile tulnud kirjad jäid too hetk üldse lugemata. Järgmine tund kulus kiiremate teemadega seoses vastuskirjade saatmiseks. Jee, puhkus.

Kui taotlus tõlgitud sai, asusin hoopis eelmise aasta aine materjale tudengitele õpipaketiks lõimima ning järeleksami küsimusi koostama, sest osa tudengeid, kellel aine „Poliitika sotsioloogia“, mida eelmisel kevadel erakorraliselt andsin, tegemata jäi, soovisid selle eksamit minu materjalide järgi sooritada.

Siis sain junnata ühe projekti meediamonitooringu failidega, peamiselt üritades nende sisu streamline’ida, välja mõelda selle põhjal valmiva ettekande struktuuri, ning kiruda ennast, paari tudengit ja ühte kolleegi, et me kõik asjadest päris ühtmoodi aru saada pole suutnud. Üsna pea oli selge ka see, et lubatud tähtajaks ma seda ettekannet ära ei tee, sest andmekogumis on tõsised lüngad sees, ning teha tuleb märkimisväärne empiiriline „järelnoppimine“. Aga ilma internetita seda ei tee.

8h

REEDE

Imeilus ilm! Ei saa sellist raisku lasta! Nii palju näpistan töö jaoks, et enne hommikusööki klõbistan veel veidi ning pärast seda ostan 3 euro eest endale tunni internetti ning katsun vahepeal toodetut ära saata, ning veel mõnedele  kirjadele vastata.

Pärastlõunal jään veel mõneks tunniks hotelli ja tegelen edasi ettekandega, kuid õhtul meelitab imeilus ilm taas vabasse õhku.

5h

LAUPÄEV

Hommikutaeva põhjal on raske aru saada, kas on juba valgeks läinud või veel mitte. Panoraamvaatega hotellisööklast saab hommikusöögi kõrvale jälgida piksenooli. Kuid õige oli ka ilmaennustus, mis lubas selleks päevaks nii päikest, pilvi, tuult, vihma, äikest, kui ka võib-olla lund ja rahet: seda kõike tuleb vaheldumisi ning peatselt meelitab särama hakanud päike taas enda rüppe. Enne seda jõuan siiski veel ca 2h ettekannet genereerida. On mu viimane päev Lissabonis. Täna õhtul ma ei tööta.

2h

PÜHAPÄEV

Tagasisõidupäev. Hommikul saab pakkida ja arvutit laadida, et lennukis edasi prõgistada. Siiski töötunde saab lennuajast kokku vaid paar, sest eelistan tukkuda. Õhtul jätkan andmete analüüsimist ning kirjadele vastamist.

4h

Kokku jagus sellesse nädalasse tööaega 39h. Mitte võib-olla kõige produktiivsemad 39 tundi, aga eks see jäi osalt ka võimaluste taha kinni – oleks olnud ka internet, oleks tegevus olnud ilmselt märkimisväärselt tõhusam ning järgmine nädal rahulikum.

Aga 39h tähendab 9h auditoorset tööd, 1h koosolekuid, 6h õppetöö ettevalmistamist, ca 6h kirjadele vastamist ja igat sorti korraldamist, ning ülejäänud aeg (17h) kulus veidi suurenate projektide tähe all.