Lühidalt on selle aasta tegemised järgmised:
- Loetud kursuseid: 10
- Auditoorseid õppetöötunde kokku: 232
- Kaitsmiseni juhendatud lõputöid: 5
- Õppeaasta jooksul valminud teaduspublikatsioone: 4, neist tipptaseme artikleid 1
- Töötunde (september-juuni): 2237
Auditoorse õppetöö arvestus on mul veidi erinev sellest, mis
kajastub palgalehel. Nimelt ei kajastu mu ametlikus koormuses individuaalained,
aga mina olen nad kajastanud selles mahus, mis meil otseselt ainega seonduvaid
kokkusaamisi tudengitega olnud on. Kokku olen sel õppeaastal pannud hindeid
välja 12 aine raames, ent kaks neist olid sellised, kus me auditoorseid
kohtumisi eriti ei teinud. Veel kolm sellised, kus auditoorne töö on n-ö
mitteametlik (ehk mille eest mulle ei maksta) ning siis seitse kursust, mis on n-ö
„täiemõõdulised“ kursused ning mis moodustavad ilmselt ka valdava enamuse mu
auditoorsete tundide mahust (nii 210h).
Juhendasin sel aastal võrreldes varasematega (eriti eelmise
aasta 12-ga) võrreldes ikka märgatavalt vähem. Eks oli kõhnem aasta ka. Esiteks
määrati mulle vähem juhendatavaid, teiseks jätsid vähemalt pooled sel aastal lõpetamata.
See-eest saab aga kiidelda kvaliteediga – kõik kaitstud tööd jäid vahemikku
A-st C-ni ning olid ka üldiselt väga heal tasemel. Mitmel tööl on lootust saada
suisa artikliteks.
Artiklite osas oli aasta samuti kasin. Ilmus päris palju
eelmisel aastal hakkama pandud kirjatöid, aga selle õppeaasta 9 kuu jooksul
olen suutnud toota vaid neli (enam-vähem-)teaduspublikatsiooni. Eks siin annab
tunda see teadusprojekt, millega sügissemestri ametis olin, kui ka väga suur
loengukoormus. Kuue kursuse ja juhendamiste kõrvalt üks tipptaseme artikkel
toota pole sugugi paha tulemus ju, eriti arvestades, et lisaks olen püüdnud
pühenduda katusartikli kirjutamisele, mis praegu veel publikatsioonide
statistikas ei avaldu. Seega on lootust, et järgmine aasta saab tulla jälle
publikatsiooniderikkam.
Kokkuvõttes oli jälle üks äärmiselt töökas aasta. Kui
töötunnid nädalatega jagada, siis tuleb keskmise töönädala pikkuseks ca 53
tundi. Ja seda ilma puhkust maha arvestamata.
Ja eks ta oli ka üks väga, väga raske aasta. Terve sügistalvise
perioodi olin järjepanu haige, vahepeal oli eluisu lihtsalt kadunud, kuskil
aprillis hakkasin alles tasapisi inimeseks muutuma. Nüüd, kus suvi on käes,
olen uuesti rõõmus ja rahulik. Saab küll. Tuleb lihtsalt tasapisi edasi pusida ja
mitte püüda ilmvõimatut. Ja kui enam kuidagi ei saa, siis on mulle ka alternatiivseid
rakendusi.
No comments:
Post a Comment