Parimatest parimad on suhteline mõiste

Vahepeal sain huvitava pakkumise osaleda ühes üliõpilastööde konkursi komisjonis. „Jee, jälle üks lisakohustus!“ mõtles pessimist mu vasakul õlal. „Oo, põnev oleks teada saada, millised on siis need parimaiks peetud tudengitööd, ehk on inspiratsiooniks juhendamisel või hoopis julgustajaks oma tudengite tööde konkurssidele saatmisel!“ rõõmustas optimist mu paremal õlal. Nagu enamasti läheb, võitis optimist, sest ta oskab kuidagi palju sujuvamalt asju sõnastada ja on üldse küllalt hea suhtleja.

Komisjonile esitati kokku 19 tööd, osa neist bakalaureusetööd, osa magistritööd. Kokku üheksast erinevast instituudist-kolledžist ning teemad varieerusid samblikest moderntantsuni. Rikastav oli see kogemus kindlasti. Nii juhendamisalase silmaringi laienemise mõttes (milliseid töid põhimõtteliselt teha saab) kui ka üldise silmaringi mõttes (no näiteks sain ma teada, mis on peegelneuronid ning milline on psühhoanalüüsi mõju Lev Trotski ideede arengule). Tekkis ka palju selgem ettekujutus, kuidas juhendada tudengit nii, et temagi võiks kirjutada konkursitöö (või lihtsalt töö, mida suudab lugeda ka inimene, kes seisab ta uurimisvaldkonnast pisut kaugemal kui juhendaja või retsensent, ning mis võiks omada ka impulssi uuritava valdkonna praktikas).

Ja lisaks tekkis ka hämmeldus, milliseid töid mõnel erialal läbi lastakse. Võib-olla olen ma selline kretiin, sest ma ka ise meetodiaineid õpetanud olen, võib-olla on see erialas, võib-olla mingis üldises tasemes kinni, aga isegi nende parimatest parimate seas oli töid, mis polnud metoodiliselt absoluutselt järjepidevad: esitatakse uurimisküsimused, siis valitakse täiesti lambist meetod või materjal, millel mõne uurimisküsimusega vähimatki seost pole, ning lõpuks järeldatakse hoopis midagi kolmandat. Ja siis on see töö ühes retsensiooniga konkursile saadetud. Mis annab tunnistust, et vähemalt töö autor ning retsensent – kui mitte terve instituut – peavad seda suurepäraseks tööks.

Samuti tekitasid nõutust retsensendi hinnangud magistritööle, et tegemist on suurepärase kirjeldava tööga. Aga see kirjeldus on valminud dokumentide põhjal, mis on igaühele meist kättesaadavad ning mida kõik vajadusel originaalina lugeda saavad! Mis on selle töö lisandväärtus või üldse – väärtus? Seda enam, et tegemist on magistritööga.

Üldiselt võib aga järeldada, et tuleb jätkata samas vaimus ning oma tudengite töid julgemalt konkurssidele suunata.