05.03-09.03

Ühe takistusega ma ei arvestanud – sellega, et tekib tõsiseid raskusi leidmaks aega, et sellesse blogisse kirjutada. Nüüd siis tuleb terve 5-päevase töönädala eest korraga.

Esmaspäev

Äratus kella 8 tuuris. Esimesed poolteist tundi kulusid Õpetajate Lehe intervjuuküsimustele vastuseid leiutades. Tõsi, nagu ikka, jõudis neist lehte vaid murdosa. Järgmised 2-3 tundi kulusid lugedes ja tagasisidestades oma juhendatavate uurimisseminari kavandeid, millega nädalavahetusel juba algust olin teinud, ning teisi antud ainega seonduvaid tegevusi kavandades. Siis asusin ette valmistama õhtust uurimismeetodite praktikumi: vaatasin läbi näidiseks antud teksti, et seda analüüsida, samuti tuli välja valida tekstid, mõelda välja analüüsiraam, vormindada tekstid ning tekitada prinditud töölehed, et ka tudengid ise kontentanalüüsimist katsetaksid. Sedakorda analüüsisime kvalitatiivse kontentanalüüsiga vastuseid Postimehe üleskutsele „Anna teada, kuidas mõjutab õpetajate streik sinu elu“. Vahepeal kiired kirjavahetused ühe üliõpilasaktivistiga teadusringi teemal, paraku jäi see pooleli, kuna juba oligi kell 3 ning aeg kooli poole liikuda. Tol päeval juhtus midagi erakordset – ma tulin juba kella 7 tuuris töölt koju. Idee oli asuda üht artiklit kirjutama, mille kallal olin terve nädalavahetuse üritanud pungestada, kuid polnud kuidagi otsa peale saanud. Paraku ei õnnestunud see ka tollel õhtul. Mitte ajapuuduse tõttu, vaid lihtsalt seetõttu, et ümberlülitus õppetööga seotud sagimiselt teadustööle on paganama keeruline. Päev lõppeski nii, et sain paberile vaid mõne rea juurde.

Teisipäev

Kui õhtul hakkama ei saa, siis tuleb ju õhtust targema hommiku peale loota, eksole? Äratus kell 7 ning tõepoolest, magava maja vaikuses oli täitsa võimalik keskenduda. Kell 7-10 ma tõepoolest kirjutasingi seda artiklit! Et kell 12-14 oli kokkusaamine juhendatavatega (nad käivad mul kahes rühmas ja tunnikaupa), siis läksin kell 10 tööle, et lisaks eelmine nädal esitatud kavanditele vaadata üle ka esitatud lõputöö retsensioonid (neid oli üles laetud 7, seminari jõudis oma väljaprinditud kavandiga kohale veel 2 tudengit), koostada juhendid järgmise ülesande jaoks ning kaasa printida kõigi kavandid, sest alati tahab keegi veel midagi su kirjalike kommentaaride kohta üle küsida. (Mis on lõputööle suunatust arvestades neist väga tubli!). Peale seda instituuti tagasi ning kell 15.30 algavat projektikohtumist ette valmistama – tuleb end kurssi viia vahepeal teiste projektiliikmete tehtuga, läbi mõelda oma ettekanne (no ja loomulikult vahepeal võimalust kasutades ka meilidele vastata). Projektikohtumine sujus suhteliselt konstruktiivselt, ei saa mainimata jätta ka meeldivat üllatust, et seal kringlit pakuti. Lõunat polnud ma ju jõudnud süüa. Võtsin mõned tükid kaasa ka, mis moodustasid mu õhtusöögi, sest peale projektikohtumise lõppu liikusin kell 17.30 tagasi instituuti ning üritasin seal vaikselt tekkima hakkavat vaikust kasutades oma artikliga jätkata. Eriti edukas ma muidugi polnud. Kell 20.30 jõudsin koju suhteliselt rängas masenduses. Peale paarile kirjale vastamise ma too päev enam tööd ei teinud.

Kolmapäev

Koosolekupäev. Äratus kella 7 tuuris, hommikukohvi kõrvale vastasin kirjadele ning tegelesin eelmisel päeval arutlusel olnud projektimaterjalidega ning samuti ühe uue projektitaotlusega, mille koostöös ühe teise instituudiga nädala lõpul sisse pidime andma. Samuti viskasin kiirpilgu peale õhtuses doktoriseminaris arutlusele tulevatele tekstidele. 10 ja 12 vahel sain mööda linna tiirutada ja eratoimetustega tegeleda – tõin vanaema haiglast koju. Ootehetkedel parandasin ühe projekti uudiskirja ning tutvusin õppekavadega. 12st algas aga õppekomisjoni koosolek, kus oli arutlusel magistriõppekavade ümberkujundamine ning meetodiõppe moodulid. Peale seda käisime kolleegidega lõunal ning siis kappasin kommunikatsiooniinstituudile külla. Kuigi algselt polnud minekul üksnes töised eesmärgid, siis lõppkokkuvõttes väga muidujuttu ajada ei jõudnudki, vaid arutasime projektiasju nende instituudi uuringujuhi ning õppekava asju nende õppekavajuhiga. Tagasi oma instituuti jõudsin ca 16.30, siis oli veel pool tunnikest, et doktoriseminariks valmistuda. 17-19 oli doktoriseminar, mille järel maanduti Lost Continenti, kus jätkusid sisulised arutelud, ent ligi tunnike kulus ka taaskord ühe õppesuuna õppetöö arutelule. Koju jõudsin enam-vähem AK-ks.

Neljapäev

Väsimus võtab oma. Tol hommikul magasin peaaegu 9ni. Hommikukohvi kõrvale täiendasin projektitaotlust ning rääkisin erinevate osapooltega läbi, vastasin tudengikirjadele ning organiseerisin tolle päeva logistikat. Autoga inimene ju, moraalne kohustus ka kolleegid ja tudengid too päev kooli aidata. J Siis sai juba meetodikursuse praktikumi ette valmistama asutud. Tekstivalik oli paras pähkel – oli kange tahtmine leida mõni päevakajaline tekst. Et isegi, kui me kaasa ei streigi õpetajatega, siis saaks vähemalt temaatiliselt solidaarne olla. Lõpuks leidsin ühe arvamusartikli Õhtulehest, mis oli nii temaatiline, suhteliselt demagoogiline, kui ka hästi lühike. Sellise artikli auditoorne analüüs mahub isegi 90 minuti sisse ära. Seejärel valisin välja ka analüüsiraami, mis tuli viia lihtsalt jälgitavale graafilisele kujule ning valmistusin ka selle sisu tudengitele selgitama. Vahepeale jäi veel üks online-vestlus Poolast pärit sõbraga, arutasime streikimise ning õpetajate palgapoliitika üle Eestis ja Poolas. Järeldus, kui kedagi peaks huvitama, oli, et kuigi õpetajate palk Poolas on veel umbes poole madalam kui Eestis, on sealne elukallidus mõnevõrra madalam. Teisalt on üldhariduskoolide kvaliteet Poolas väga nõrk. Ja kui vaatame ka nt PISA testi tulemusi, siis on Eesti ja Poola erinevused märgatavad. Eesti õpetajate palgatõus on õigustatav ka sellest vaatenurgast, et formaalrkiteeriumie (PISA) alusel teevad nad oma tööd väga hästi – täidavad neile pandud kohustused. Samas on Eesti õpilased koolis ühed õnnetumad uuringute järgi, mis näitab ka, et kõik, mis jääb väljaspoole ainult õpetamist, on ka tähelepanu alt täielikult väljas.

Praktikumi tuli kohale... vaid kaks tudengit! Ning kirjalikult esitas antud ülesande (mis on a kõigil võimalik, nt neil, kes käivad tööl või elavad kuskil teises linnas) veel kaks tudengit. Eks siis tuleb teistele tekitada ka mingeid täiendavaid juhiseid... kui kunagi aega tekib. Pärast meetodipraktikumi läksin nagu ikka kuulama kodakondsuse seminari, sealt veeresime koos tudengitega kella 20.30 paiku kodupoole. Vahepeal sai veel õhtust söömas käidud, niiet AK jäi too päev vaatamata. Õhtul vastasin veel mõnedele kiiretele kirjadele ning seejärel uinusin juba vaikselt MI ning Kolmeraudse saatel.

Reede

Äratus 7.30. Veel mõned kirjad, mis seni saatmata jäänud. Seejärel väikeste pausidega (meediaring, väike jalutuskäik kodulähedasse parki) juba õhtuse loengu ettevalmistus ning samuti täpsemad juhised tudengitele, kuidas kirjutada esseed ning valmistada ette esseekavandit. Ettevalmistus loenguks võttis kokku ca 6 tundi. Loeng ise toimus õhtul. Alustasime kell 17, loenguga sai ühele poole kell 20, viimased auditoorselt iseseisvat ülesannet teha otsustanud tudengid lahkusid ca 20.45. Kojujõudes meenus, et tol päeval oli vahele jäänud lõuna, õhtusöögist rääkimata. Kodulähedasest kiirsöögikohast sai tellitud väike õhtueine ning peatselt tuli juba uni.

Natuke arvudemaagiat ka, lööme töötunnid kokku? Jättes kõrvale kõik, mis ei seondu minu lektori ametiga, sh doktoriõpingud, oli tööpäevade pikkuseks:

Esmaspäev – 11h

Teisipäev – 12h

Kolmapäev – 7h

Neljapäev – 8h

Reede – 12h

KOKKU: 50h