Kolmapäev
Tavapäraselt on kolmapäev n-ö koosolekute päev. Sedakorda ei kuulunud kolmapäev aga just tavapäraste hulka. Nimelt käisin sel päeval operatsioonil. Päevakirurgia, n-ö suts ja valmis, surema veel ei hakka. Et operatsiooni aeg sõitis vaikselt sisse instituudi õppekomisjoni koosoleku omale, siis ärkasin hommikul tavapärasest veidi varem, korjasin voodi kõrvalt üles märkustega eeskirja, lõputööde hindamismaatriksi ja -juhendi, kuhu olin enne magamajäämist ohtralt märkusi teinud, ning kandsin need sisse ja edastasin komisjoniliikmetele kirjalikult. Siis tuli juba haiglasse sättima hakata.
Haiglas lugesin õhtuses teadusseminaris arutlusele tulevaid tekste, kahjuks kõigiga kahe ootetunni jooksul ühele poole ei saanud. Tõsi, opijärgne seisund muutis optimistid taas realistideks ning otsustasin sel päeval siiski tööle mitte minna. Seminaris osalesin otse voodist üle skype'i. Tööpäev lõppeski sellega kuskil kell 20. Kui jätta kõrvale tolle õhtu öökapilektüür, milleks olid Mary Talboti Media Discourse ning Slavko Splichali Transnationalization of the Public Sphere, mille hiljuti endale tellisin, ning mille abil täieneb ka paar kursust.
Aga kohalik tuimestus iseenesest on kuldaväärt leiutis, ligi kolm tundi sai enne tuimestuse lakkamist veel täiel võimsusel kirjadele vastata, seminariks valmistuda ning muid asju ajada.
Neljapäev
Neljapäeviti on mul sellel seminaripoolel aine "Kvalitatiivsed uurimismeetodid" loengud. Et tegemist on ainega, mida annan esmakordselt, siis tuleb paralleelselt toota ka materjale. Reeglina näeb see välja nii, et kolmapäeva õhtu kasutan tähelepanu koondamiseks - vaatan kursuseprogrammi, varem toodetud juhendeid, mõningaid raamatuid jms ning neljapäeva hommikupoolse aja (ca 9.00-15.00) peale kirjakasti sisuga tutvumist kasutan sisutootmiseks - slaidide tegemiseks, näidiste otsinguks ning vajadusel ka nende loomiseks, samuti seminariülesannete instruktsioonide koostamiseks. Sellele järgneb spurt kooli ning kell 16.00 tuleb seal juba nokk lahti teha ja lugema hakata. Kohtumine läks suhteliselt ladusalt, diskursusanalüüsi näitlikustamiseks analüüsisime loengus sellist videot ... ei pea ju alati kirjalikku materjali kasutama, mida igaüks omanohki loeb... :)
Kuna sellel kursusel käivad valdavalt inimesed, kes sel aastal lõpetada tahavad ning metoodilist tuge vajavad, siis lõppeb loeng sageli individuaalse praktilise nõustamistega - nii mu oma juhendatavad kui ka mitmed teised tudengid käivad metoodika-alast nõu küsimas ja nii venivad need kohtumised sageli loengunormist pikemaks - sel neljapäeval lõpetasin 17.30 asemel alles kuskil 19 tuuris. Aga tundub, et mitu inimest sai jälle sammukese edasi, niiet olen rahulolu ise.
Pärast oma loengu lõppu suundun ühte doktorantide ainesse, mida ma vabakuulajana võtan. Pärast seda sai kellaaega, väsimusastet ning tühja külmkappi arvestades suundutud välja sööma ning AK jäi neljapäeval vaatamata.
Reede
Reedeti annan ainet "Kodanikuühiskond ja demokraatia" - see on sotsiaalvaldkonna magistrantide üldaine, miska võtab seda kursust suhteliselt suurem hulk inimesi ning loomulikult toimub see kursus peale tööpäeva lõppu. Ma tõsiselt imetlen neid noori inimesi, kes tulevad reede õhtul peale tööd pubi asemel minu loengusse!
Päev algas nagu tavaliselt - ca 8.30 hommikukohvi, kirjadele vastamise ning kirjade väljasaatmisega, lisaks oli põhjust ETISes oma kontot uuendada.. Ühtlasi said eelmise õhtu diskursusanalüüsi materjalid üles alles reede hommikul, kuna õhtuks oli kumm lihtsalt tühi. Seejärel vaatasin läbi oma loenguslaidid, mis valmis juba varasemast, kuivõrd antud ainet loen neljandat korda. Ometi pole see endiselt päris "valmis", ikka tahaks saada materjali kuidagi loogilisemasse järgnevusse, ning auditooriumi jaoks lihtsamalt mõistetavamaks. No ja loomulikult tuleb uuendada näiteid, statistikat jms. Enne loengut astusin veel läbi instituudist, et meie lõputööde arhiivis kolada - otsustasin sel aastal oma juhendatavatel lasta varasemate aastate bakatöid uurida ja neid lähtuvalt hindamisjuhendist retsenseerida. Et tekiks pilt, milline peaks siis nende tegevuse lõpp-produkt olema. Aga töödele nad ise ligi ei pääse, niiet oli jälle veidi korraldamist.
Kell 17-20 oli loeng, peale mida sai kolleegidega, kes umbes samal ajal tööpäeval otsi kokku tõmbasid, mindud sööma ja seltskondlikult aega veetma.
Valuvaigisteid kulus nädala teisel poolel 400mg Ibumaxi loengu kohta.
No comments:
Post a Comment