04.06-08.06 Haigus

ESMASPÄEV

Äratus 7.30 tuuris ning tegema nädalavahetusel tegematajäänut. Esimeste tundidega kirjutan valmis näidisanalüüsi oma uurimisassistentidele ning tegelen kirjakastis pakatavaga, kirjutan uurimisassistentidele jms. Seejärel käin veel üle oma atesteerimisaruanded. Peale seda üritan asuda ühe artikli kallale, mis tuli toimetusest tagasi ning kus on vaja teha väiksemaid parandusi ja aktsepteerida keeleliselt ületoimetatut. Vihm on aga õhus ja erilist kirjutamissuutlikkust pole. Kollan vaikselt netiavarustes ringi ja sisenen Facebooki. Avastan, et olen saanud kutse üritusele "Kokkuvõte ja järeldused". Selgub, et mu selleaastased juhendatavad pole mitteüksnes akadeemiliselt küllaltki võimekad, vaid neil on ka ettevõtlikkust ja hardakstegevat suhtekorraldusoskust! 

Aga töö tegemise jätkamise asemel löön autole hääled sisse ning vuran ülikooli, kus saan kokku oma juhendajaga, kes mulle lennult juhendaja arvamuse (ühe atesteerimisdokumentide osa) paberile manab ja allkirjad alla joonistab, ning saan ka dokumendid veel õigeaegselt esitatud. Siis liigun tagasi koju. Toimetan eelpool mainitud artiklit südaööni. Seejärel saadan selle kaasautorile ülevaatamiseks ning laen ka doktorikooli materjalina üles – erilist suutlikkust midagi uut toota enam sellise töökoormuse kõrvalt pole. Pealegi, ma olen juba sealmaal, kus mul doktoripublikatsioonid juba kokku saama peaks hakkama.

Südaööks olen ka nii väsinud, et enam-vähem rooman voodini.

13h

TEISIPÄEV

Veel uimasem päev kui esmaspäev. Kehv on olla ning nii otsustangi vaikselt maanduda ja jään voodisse. Õhtuks hakkab aga tunda andma ka valutav kurk ja tõuseb kerge palavik. Tere, (arvatav) pingelanguse kaasnähe!

Sisulist eriti rohkem teha ei anna kui töid parandada, eksamitulemusi sisse kanda ning vahetada kirju kahe tudengiga, kes on eksamil suutnud hämmastavalt sarnased tööd valmis kirjutada. Kas teie näiteks teadsite, et on olemas kaks kaasamise vormi, üks neist on selline, kus kaasatakse katusühenduste esindajaid ja seda nimetatakse subsidiaarseks; ning teises kaasatakse kõige aktiivsemaid ja konkurentsivõimelisi ühendusi, ning seda nimetatakse Marshalli mudeliks? Tööd kattusid ca 80% ulatuses.

Üks neist on loomulikult jõudnud sõita kaugele-kaugele tööle, niiet kahjuks pole tal võimalik seletuskirja kirjutama tulla. Mis siis ikka, eks see ole signaal edasiseks, et eksameid tuleb valvata vähemalt kahe inimesega, ning hoiatuste asemel  tulevad juba konkreetsed trahvid. Ega üksi eksamit valvates ma võin ju minna kahe tudengi juurde kurjustama, kuid see tähendab, et 90% eksamitegijatel on ideaalne võimalus samal ajal tutvuda naabri tööga.

7h

KOLMAPÄEV

Neel on valus, hingamisteed umbes, ninast lendab tatti ning kraadiklaas näitab 37.3. Ma vist ei lähe tänasele koosolekumaratonile ega kokkulepitud kohtumistele. Üritan max asju arvuti teel ära ajada ja vastan hädiselt laekuvatele sünnipäevaõnnitlustele. Keedan teed, kuristan kurku ja suren vaikselt.

2h

NELJAPÄEV

Põdemispäev. Nädala lõpuks enam täpselt ei mäletagi, kas sel päeval miskit ka korda saadetud sai. Aga-aga! Õhtul oli sündmusi ka! Käisin siis järeldusi ja kokkuvõtteid tegemas. Oli väga tore ja südamlik üritus. Paistab, et enamik jäi oma lõpetamisega enam-vähem rahule, mõni oli saanud isegi üllatavalt hea hinde (ka minu väikeseks üllatuseks kohati). Üritasin inimesi vaikselt jonksutada juba ka magistriõpingutele mõtlema – kuigi arusaadavalt on 2 nädalat peale bakatöö esitamist ja kaks nädalat enne tegelikku lõpetamist inimestel veel paras õpingutetülgastus peal. Aga ehk sai mõttepoeg istutatud ja nüüd mõeldakse nende teemade peale.

REEDE

Aga täna enam parata ei anna – doktorikool. Kella 10st oponeerin paralleelses doktorikoolis, kell 11 algab mu enda üritus. Hommikune enesetunne oli kohutav, aga päevapeale läheb kuidagi kergemaks. Kui algul plaanisin pärast oma ettekannet ja teist oponeeringut lahkuda, siis vaikselt muutub enesetunne juba piisavalt heaks, et jääda lõpuni, ning pärast seda minna ja arutada kolleegiga veel järgmise aasta uurimisseminare. Koju liigun kella 17 tuuris.

Kell 18 on mul videokonverents oma Leedu uurimisassistendiga. Peale seda joonistub aga sujuvalt kriips päevale alla.

4h

Kokku 26h. Elagu haigused!