18.06-24.06 Pill tuleb ka lühikese ilu peale

Pingutus - Võidurõõm - Väsimus - Masendus. Selline näeb välja minu ületöötamise tsükkel. Niipea, kui tähtaegadega võidu jooksmise hasart on kadunud ja naasta tuleb "päris ellu", haarab suur masendus. Sest tähistatud võidud on ju pelk vaheetapp, tõeline maraton kestab edasi.  

ESMASPÄEV

Nagu eriti laisal nädalavahetusel endale lubatud, üritan hakata tubliks. Äratus kuskil 8 tuuris ning asun koheselt sahistama ka tudengitöödega, mida lugeda vaja. Samuti käin üle õppekaardid, sest selgub, et miskipärast pole ÕIS salvestanud mu 8. juunil sisse kantud eksamitulemusi. Müstika. Edasi valmistun juba virtuaalkohtumiseks oma Läti uurimisassistendiga, ning samuti sean end valmis pärastlõunaseks aktuseks. Peale konsultatsiooni asutangi end vaikselt kooli poole, kus toimub vastuvõtt lõpetajatele ning aktus.

Milleks aktus õppejõule? See oli tegelikult ka küsimus, mida küsis mult üks noorem kolleeg – kas seal käimine on kohustuslik. Ei ole. Aga minu meelest viisakas. Eriti, kui sul on juhendatavaid lõpetamas. Ja mul bakaaktusel oli potentsiaalseid osalejaid omajagu. Magistriaktusele ma neljapäeval siiski ei läinud, sest ametlikult saab seal diplomi kätte vaid üks minu juhendatav ning ma pole lõpuni kindel, kas temagi sinna tulemas on. Ja noh, eks töö oli ka rohkem hädatapmine, ma ise ei tunne, et väga midagi tähistada oleks.

Peale aktust liigun instituuti ja tegelen veidi kirjanduse surfamisega, ja peame maha ühe välknõupidamise. See artikkel, mis möödunud nädalal kuuri alla jaanituld ootama lendas, oleks ikkagi kasulik viisakaks vormistada. Paaritunnise otsingu tulemusel leian päris arvukalt temaatilisi kirjatöid.

Õhtul saadan veel mõned meilid ja korraldan edasisi tegevusi.

10h

TEISIPÄEV

Hommikul vuristan jälle tudengitöid lugeda, kuni umbes keskpäevani, mil tuleb liikuda. Töistest tegevustest jääb sellesse päeva lisaks tudengitööde lugemisele üks projektikohtumine, kuid ülejäänud päev kulub oma väikese õe lõpetamise tähe all.

5h

KOLMAPÄEV

Äratus 7 tuuris ning asja kallale. Mis see siis olgu! Kaua võib neid tudengitöid vahtida. Olen võtnud endale eesmärgiks kolmapäeva jooksul need esseed läbi lugeda. Ja neid veel jagub... eelnevatel päevadel olen 23st jõudnud läbi vaadata kuskil 7 ringis. Muidugi, minu toppamajäämisel on üks väike positiivne külg ka... need tudengid, kes oma ajagraafikuga hätta on jäänud, jõuavad samuti rongile. Ja essee esitab 100% kursusel osalenutest! Aukartustäratav!

Ja nende esseede tähe all mu päev veerebki. Vahepeal teen väikse pausi ja avan arvuti, kust mulle veel tööd vastu vahtimist purskab, kuid päeva veeredes alaneb ka töövõime. Nii toon sisse ka mõned asendustegevused – näiteks broneerin ühe konverentsi tarbeks lennupiletid ära ja tohkendan muid „majapidamisasju“.

Jah, ma saan selle päevaga need tööd loetud. Välja arvatud ühe. Kirjutan kommentaaregi. Aga käsitsi, sest töödelugemise tülgastavat rutiini üritan leevendada keskkonnaga – võttes siinkandis nii harvaesinevat päikesevanni. Niiet need kommentaarid on vaja veel ümber toksida.

10h

NELJAPÄEV

Kuna eelmisel õhtul vajun üsna varakult ära, aga olen saanud päeva jooksul mitu meili stiilis hei, kuidas selle asjaga on, otsustan end karistada kell 6 ärkamisega. Tõsi, ma tegelikult ärkan pisut veel varem, vareste kraaklemise peale. Aga vajun uuesti voodisse ja sätin äratust hilisemaks. Lõpuks hüppan voodist üles ca 6.30, mõttelt, et ma broneerisin need lennupiletid eile sellisele ajale, mis kattub ühe mu kodumaise etteastega. Jess! See on üsna pikk ja tüütu matk odavlennuliiniga, niiet ma ei teagi nüüd... mängisin eile mõnisada eurot elu totalisaatoril maha? Tegemist oli küll akadeemiliste eesmärkidega reisiga, kuid et see toimub sellises kandis, kus hea meelega vaataks niisamagi ringi (mida doktorandi sõidutoetuse kasutamisel teha hästi ei saa), maksin piletid oma kulu ja kirjadega. Juhhei.

Aga see selleks. Mina asun tööle. Hommiku esimene ots kulub meilidele vastamisele, seejärel asun nende esseede tagasisidet kirja panema.  Olen mõttes lubanud tudengitele põhjalikumat tagasisidet ja ka võimalust lähtuvalt juhtnööridest veel esseed parandada. Ja nüüd see just seestpoolt näribki. Aga päeva lõpuks  saan enamikule kommentaarid kirja.

Vahepeal tegelen veel pisut projektiasjadega, suhtlen ühe välisassistendiga ning projekti rahastajaga. Aga üldjoontes võtab maad must masendus.

Õhtul broneerin ümber oma lennupiletid.

10h

REEDE

Äratus kell 7 ning kella 9.30ks olen õpikeskkonda kandnud kõigi tagasiside ning hinded. Saadan veel kiire infokirja tudengitele, et kella 10ks ülikooli lennata. Kolleeg peab juubelikonverentsi ja ma sain suisa isikliku kutse. See must masendus luurib aga endiselt ringi ja no ei ole erilist entusiasmi kuhugi minna. Lõpuks kulgebki päev üsna töökaugel lainel, sest töö ei suuda hetkel teha muud kui ma-sen-da-da.

Tol päeval pidi toimuma veel ka järeleksam kahes aines. Kokku registreerus üks inimene. Lepime temaga eksamiaja ümber ja nüüd on kõik kohustuslikud tööpilved pea kohalt ka pühitud. Õhtupoole hakkavad lahtuma ka masenduspilved. Jälle üks nädal lõpuni vägistatud ja mõned viimased sabad sõlmitud.

3h

NÄDALAVAHETUS

Jaanik möödub ka suhteliselt töökaugelt. Võib vist üsna julgelt öelda, et pool nädalavahetust ma lihtsalt magan. Paaril korral teen isegi arvuti lahti või loen mõnda väljaprinditud teadusartiklit, vastan mõnedele kirjadele. Pühapäeva õhtu veedan oma edasisi akadeemilisi tegevusi planeerides, ja saab üsna selgeks, et selle suvega ma oma doktoritööd valmis kirjutada ei jõua. Samuti on utoopia kaitsta selle aastanumbri sees (et kandideerida järgmiseks ametiajaks dotsendiks). Aga vaikselt mingit toimimisratsionaalsust siiski kujundan.

4h

Kokku 42h.