28.05 - 03.06 Pingelangus

Lugupeetud reisijad! Oleme alustanud maandumist. Palun jääge oma kohtadele, tõstke istmed püstiasendisse ning kinnitage turvavööd. Läheneme sihtkohale Pingelangus. 

ESMASPÄEV

Kuna pühapäevane tööpäev lõppes sügavatel öötundidel, nihkus ka esmaspäevase tööpäeva algus tavapärasest pisut hilisemaks. Ajasin ennast kuskil kümne tuuris üles, vastasin veel nendele kirjadele, millega öösel tegeleda ei jõudnud ning ausalt öeldes, ega ma väga midagi ei teinudki. Lappasin lehti (üle kuu aja vist), tegelesin muu tühja-tähjaga, kuni kella 14ks kooli poole liikusin. Seal sai tegeletud ka pisut töisemate asjadega – lugesin veel korra üle oma retsensioonid, printisin need välja ja allkirjastasin ära, ning tegelesin veel paari pisiasjaga; muuhulgas vajas veidi käehoidmist üks magistrant, kes just oma töö retsensiooni kätte oli saanud. Kuskil 17 tuuris asutasin end koduteele. Õhtupoole tegelesin veel selle ja teisega pisut, aga ega sel päeval väga töisele lainele jõudnudki.

5h

TEISIPÄEV

Päev algas kuskil 7 tuuris ja projektilainetel – täiendasin ja täpsustasin analüüsijuhiseid ning kontseptuaalset raami. Algul kodus, siis juba tööl. Seejärel kirjutasin raamile kaaskirju ja tegelesin mitmete jooksvate asjadega. Siis sai raam tutvumiseks uurimisassistentidele saadetud, aga osa kirju jäi välja saatmatagi, sest kiireks läks. Kella 14st pidin juba magistritöid oponeerima. Sellega sai ühele poole 16 tuuris; seejärel võtsin kuuehõlmast kinni ühel kolleegil, et temaga oma teadustegemiste osas konsulteerida. Peale seda putkasin läbi ühelt tudengite olengult ning 20.30 tuuris jõudsin koju. Lootus õhtul kodus veel seda koma teist tehtud saada, luhtus.

9h

KOLMAPÄEV

Hommikul vastasin rahastaja kirjadele ja tegin muid toimetusi, mis vahepeal homse varna heidetud olid. Kella 12 tuuris hakkasin oma kooliasjadega tegelema, sest tol päeval oli praktilise teadustöö kursuse ettekannete tähtaeg. 14st istusin seal ning 17st oli instituudi teadusteema strateegia arutelu. Pärast seda käisime veel pubis istumas, mina sain ka lõuna söödud, ja arutasime... võite ilmselt isegi arvata, mille üle: Ligi avalduse ja Silvergate’i üle.

8h (+ koolipäev)

NELJAPÄEV

Äratus oli vist ca 6.30. Ja alustasin otsustavalt sellega, millega ma märksõnade tasemel olin tegelikult tegelenud juba nädala algusest saadik: et õhtul oli mu poliitikakommentaari salvestus, siis oli see ka viimane hetk valmis nõiduda ettekantav tekst. Hommik oli suhteliselt masendav. Alustada raadiokommentaaridega olukorras, kus peaminister väidab, et meid kõiki kuulatakse pealt, rahandusminister süüdistab inimesi poliitilistes kuritegudes... Nõukogude ajal oli ju ka nii, aga siis oli ju kogu poliitikateadus ka põlu all.

Hommikul kella 11ks olin vist valmis kirjutanud juba üsna mitu revolutsioonilist kõnet. Aga tunne oli väga, väga halb. Kindlasti tuli viimaste päevade sündmused hukka mõista, aga needsamad oma kommentaatoripõhimõtted, mis kolmapäeval enda jaoks läbi mõtlesid, päris sellist rolli mulle ette ei näinud.

Kella 11 ajal tegin väikse jalutuskäigu ja palavikutunne leebus kuidagi. Otsustasin muuta oma kommentaari fookust erakondade sisedemokraatiale; lugesin läbi mõne temaatilise uurimistöö ning otsisin ka relevantset taustakirjandust. Lõplik kommentaar sai ikka vähe teise fookusega. Valmis sain sellega kuskil 15 tuuris, 16 oli salvestust.

Seejärel liikusin instituuti, sest kell 17 oli mul kohtumine uurimisassistendikandidaatidega. Enne aga oli vaja läbi lugeda nende proovitööd ja kujundada jutupunktid. Jutud saime räägitud ca 18.30 ajaks, ning umbes sellega lõppes ka too tööpäev.

11h

REEDE

Äratus kell 8.30 ja vaikne ärkamine hommikukohvi saatel. On ilmne, et pingelangus on alanud ning enam ei jaksa mitte kuhugi kiirustada. Vaikselt sean end siiski liikuma, sest kell 10 algab magistriseminar, mille komisjonis ma olen. Õnneks on seal ette kandmas vaid kaks tudengit, niiet lõpetame juba enne kella 11. Seejärel liigun instituuti, tegelen oma kirjavahetustega, ning asun pärastlõunaseid eksameid ette valmistamas. Kuigi ühes oma ainetest valmistasin juba esimese eksami eel kolm erinevat töö varianti, siis nüüd, kolmanda eksami eel selgub, et mulle antud ruum on nii väike, et kõik soovijad mahuvad sinna vaevu ära. Järelikult tuleb toota veel üks töö variant. Samuti on vaja ette valmistada eksamitööd veel kahes aines.

Siis käin lõunal, prindin töid ning kell 15 lähen eksamit vastu võtma. 15.30 tuleb veel üks järelevastaja, kellele õhtune eksamiaeg ei sobi, ning tema kirjutab oma eksamitööd ja mina parandan neid, mis just kätte saadud. Rahulikku eksamikirjutamise õhkkonna lõhub vali kärgatus, mille põhjustab ühe laeplafooni katte allakukkumine. Optimistina ei teagi, mida või kedagi tänada, et see ei juhtunud pool tundi varem, kui selle all istus suur hulk tudengeid. Realistina soovitan samal ajal eksamit kirjutanud tudengil minna ja osta endale suhkruvett ja rahuneda järgmiseks eksamiks maha.

Kell 17 liigun järgmist eksamit vastu võtma ning 18. 30 paiku istun autosse ja sõidan koju. Kõik peale viimase vooru tööde olen selleks ajaks jõudnud juba ära parandada ja hinnata.

9h

LAUPÄEV

Teha on palju ja juba nädala sees on selge, et nädalavahetus puhkuse lainel ei möödu. Siiski ei õnnestu ennast eriti hästi käima vedada. Kirjutan laupäeval ära oma doktorandi atesteerimisaruande, loen erialakirjandust projekti tarbeks ja teen veel mõningaid väiksemaid asju. Aga suurt sisuliseks tööpäevaks laupäev kujuneda ei taha.

4h

PÜHAPÄEV

Ärkan kuskil 6.50, 7 tuuris suudan end voodist üles ajada. On aeg end kokku võtta ja projekti asjadega tegeleda. Ja natuke tegelengi, aga tulemust, millegi valmissaamist ei paista kuskilt. Lappan veel üht ajakirja, mille tarbeks lähinädalail ühe artikli viimistleda kavatsen, aga jällegi, ei midagi konkreetset ja praktilist. I need a vacation.

6h

Kokku on see nädal hoopis teisest mastist kui enamik eelnevaid. Organism kisendab puhkuse järele, alanud on pingelanguse allakäiguspiraal. Vaevab pidev väsimuse tunne ja kadunud on saavutuslik ambitsioon ja tegutsemistahe. Aga midagi ma siiski teen. 52h